Vilistlaste kokkutulek

29. oktoobril toimus Salme kultuurikeskuses Lilleküla kooli vilistlastepidu. Algas kokkusaamine kell 19.00. Pool tundi oli aega, et registreerida ja koguneda. 19.30 algas aktus. Õhtut juhtisid kaks vilistlast, kes lõpetasid kooli 2010 aasta kevadel. Aktusel lauldi koolihümni ning Eesti hümni. Lilleküla Tantsustuudio esines laval tantsuga. Tüdrukuteansambel laulis laule.

Õhtul esines ansambel Boogie Company ning hiljem sai näha ka õpetajate etteastet. Õhtu sai läbi kell 23.45.



Intervjuu vilistlastega:

Kuidas on teie nimed?

Arvet, Aron, Madis.

Kes oli teie lemmikõpetaja ja miks?

Arvet: Priimets, kuna temaga meenuvad mulle koguaeg naljakad juhtumid koolis.

Aron: Nõlvak, sellepärast, et ma ise oskasin matemaatikat hästi.

Madis: Mäe, kuna ta oli alati positiivne. Ta motiveeris meid koguaeg positiivselt, väga lahe õpetaja oli.

Kuidas teile see üritus meeldib?

Arvet: Kuna see on mu esimene vilistlaste kokkutulek, siis ma ei oska midagi oodata sellelt, kuid siiamaani on tore olnud.

Aron: Päris lahe on, mulle meeldib.

Madis: Minu meelest on see väga hästi korraldatud üritus.

Mis aastal te kooli lõpetasite?

Arvet: 2007 oleks pidanud lõpetama, kuid läksin ennem ära Audentesesse.

Aron: 2007

Madis: 2009

Millega te nüüd tegelete?

Arvet: Mina tegelen ärijuhtimisega.

Aron: Olen hetkel üliõpilane TTÜ's.

Madis: Õpin autotehnikuks.

Kas teile jäi mõni õpetaja negatiivselt meelde?

Arvet: Minule ei meeldinud üks õpetaja, kes koguaeg demotiveeris meid. Rääkis koguaeg, et me ei oska nagunii midagi.

Aron: Pole ühtegi sellist mälestust.

Madis: Mulle jäi negatiivselt meelde üks õpetaja, kes seletas oma ainet vaid neile, kes said asjast aru, aga minu, kes ma alustasin täiesti nullist, jättis ta hooletusse.

Kristjan ja Tanel (lõpetasid 2010)

Milline oli üritus, mis teile kõige paremini meeldis?

Tanel, Kristjan: Meile meeldis eestikeele päev, kuna me võitsime oma näidendiga paralleelklassi.

Kes oli lemmikõpetaja?

Kristjan: Lepik. Alati oli väga vastutulelik ning alati aitas järele ja õpetas neid, kes kohe asjast aru ei saanud.

Tanel: Viljar ja Jalas. Nende tundides sai alati palju nalja.

Mida te praegu teete?

Kristjan: Mina puhkan.

Tanel: TÜ õigusteadus.

Kuidas teile koolis meeldis?

Kristjan, Tanel: Meeldis väga, lahe aeg oli.

Intervjuu Marjega

Kuidas oli seda üritust korraldada?

Marje: Raske. Kuna on vaja arvestada nii paljude asjadega. Siin on nii palju erinevas vanuses inimesi, et on raske leida seda keskteed, mis võiks kõigile meeldida. Korralduslikult oleks vaja head meeskonda, siis on kõik hästi.

Mis sulle selle ürituse juures ei meeldinud teha?

Marje: Ma polnud piisavald järjekindel ja nõudlik oma meeskonna suhtes. Mul polnud korralikku tiimi. Muidugi kõik, kes abis olid, olid toredad, kuid polnud seda ühtset tiimitööd.

Mis meeldis selle ürituse korraldamisel?

Marje: See melu. Palju tööd ja tegemist oli. Kuid lõpuks on kõige parem see tunne, kui tead, et üritus on õnnestunud ja sa näed, et inimestele meeldib.

Mis nõu annaksid teistele, kes peaksid midagi sellist korraldama?

Marje: Meeskond-kindlalt. Hea meeskond, siis läheb kõik sujuvalt.

Rohkem pilte SIIT.



Tekst ja intervjuu: Jennifer

Pildid: Artur

Kooli 35. aastapäeva koosviibimine õpetajatele

Kooli 35.sünnipäeva puhul oli kooli kutsutud endiseid ja praeguseid kooli õpetajaid ning vilistlasi. Publikule esinesid Lilleküla mudilaskoor ning ka flöödimängijad mõne looga. Lisaks lauludele esineti ka rahvatantsuga.

Peale meelelahutavat esinemist võttis sõna Lilleküla kooli direktor Jaan Paas. Direktor rääkis oma kõnes kooli ajaloo kohta fakte ning ka tänapäevast. Direktor mainis, et on väga uhke selle üle, et vilistlastel on tublid saavutused, riigeksamitel on head tulemused, koolil on suhteliselt hea maine ning ka õpilaskond on väga viisakas ja sõbralik. Koolil on olnud mitmeid kallakuid: bioloogia süvaõppeklass, informaatika süvaõppeklass, meedia kallak. Direktor juhib tähelepanu sellele, et praegugi on Lilleküla kool üks suunarajajaid informaatika koolide seas. Tal on ka hea meel, et vahelduseks on tehtud 11-klassidele e-kursus meedias. Uhke on Jaan Paas spordikompleksi üle, mis on kindlasti üks parimaid Tallinnas. "Praegu on meie kool õppimiskallakuga," ütleb ta.

Sõna võtab ka haridusameti esindaja Signe Kast. Tema arvab, et Lilleküla kool on kindlasti üks hea visiitkaart välismaalastele, kuna Lilleküla kool võtab avasüli vastu ka välismaalasest õpilasi, kellele anda eesti keelset haridust. Lõpetab ta oma kõne sõnadega: "Üks avatud, küllakutsuv, sportlik ja teadmisi jagav kool!"

Haridusametilt saavad tänukirjad Nelli Kohv, Tiiu Lehola, Heidi Paikre ja Albert Raamat kohusetundliku pedakoogilise töö eest. Tänukirjast ei jää ilma ka direktor.

Kooli sünnipäeva puhul ei puudunud ka korralik pidulaud - pakuti kõike head ja maitsvat. Enne endiste ja praeguste õpetajate ning vilistlaste lauda asumist õnnestus teha ka paar intervjuud:

Leida Mets
Kuidas olete seotud Lilleküla kooliga?
Töötasin siin koolis 27 aastat muusikaõpetajana.

Millised on Teie mälestused seoses Lillekülaga?
On väga palju ilusaid mälestusi nii lastest kui ka kolleegidest. Koguaeg olid mul suured lastekoorid ning käisime kõikidel laulupidudel nii palju, kui neid selle 27 aasta jooksul toimus. Olen koolist olnud alati väga heal arvamusel.

Kuidas Teile uus koolimaja meeldib?
Uus kool on ülimalt tore. Käisin ka möödunud kevadel seda siin vaatamas, kui see valmis sai. Ei tunne kohe äragi.

Millega tegelete praegu?
Praegu olen pensionär. Laulan ka naiskooris.




Endine füüsikaõpetaja Jaanis
Kuidas olete seotud Lillekülaga?
Alustasin siin oma kooliteed. Olen olnud siin koolis ka füüsikaõpetaja.

Millised on Teie mälestused selle kooliga?
kka positiivsed, muidu ma ei oleks ju täna siin.

Kuidas Teile uus koolimaja meeldib?
Kool on väga ilus. Oma vanast kabinetist on kahju - see on nn. akvaariumiks muudetud.

Miks Te siin enam ei tööta?
Enam ei tööta siin, sest kitsaks jäi. Läksin doktoratuuri edasi, olen nüüd füüsikadoktor ülikoolis.



Endine raamatukoguhoidja Austra Kasemaa
Millised on Teie mälestused seoses Lilleküla kooliga?
Väga head mälestused, oli väga tore kollektiiv ning sain kõigiga hästi läbi. Ma väga armastasin oma tööd ning sain seista selle eest, et oleksid olemas kõik vajalikud raamatud. Kuna raha anti vähe, siis hakkasin otsima sponsoreid ning ma ka leidsin. Tänu sponsoritele sai raamatukogu iga aasta täiendada uute raamatutega.

Kuidas Teile uus renoveeritud koolimaja meeldib?
Nii palju, kui ringi olen käinud ja vaadanud, tundub väga tore ja ilus koolimaja.

Millega praegu tegelete?
Hetkel olen kodune.

Kooli sünnipäeva puhul kinkisid klassid koolile järgmised raamatud:

1a "Mälumängud lastele"

1b "Sinu koera seletaja"

1c "Suur Karu-Raamat"

2a "Risti-rästi läbi Eestimaa"

2b "Uued Eesti muinasjutud"

2c "Mida kanti, millal kanti"

3b "Tea Laste- ja noorte entsuklupeedia"

3c "Tea Laste- ja noorte entsuklupeedia"

4a "Kadrioru lood: Lapsed, kunstnikud ja keisrid"

4b "1000 mõistatust ja 500 vanasõna"

"Suurte kunstnike elud"

4c "Pühad ja argised ajad rahvakalendris"

5b "Tuhat keelt: elavad, ohustatud ja hääbunud"

5c "Suusatamine, Eesti rahvussport"

6a "Viikingid"

6b "Tähtpäevade aastaring"

6c "Esmaabi käsiraamat"

"Kaduv maailm: maailma kõige haruldasemad ja ohustatumad paigad"

7a "Arheoloogia ülevaade interneti-linkidega"

7b "1001 leiutist, mis muutsid maailma"

7c "Maailma toiduained"

8a "Nullpunkt"

8b "Nullpunkt"

8c "Eesti tikand: mustrilehed"

9a "1001 filmi, mida elu jooksul peab nägema"

10a "Eesti Vabariigi mündid ja paberid"

10b "Eestlased ja eesti keel välismaal"

11a "Võta näpust: klassikaliste ja rahvapäraste lendlausete varamu"

11b "Ajalugu: täpne ja näitlik teejuht"

12a "Idamaade fiosoofia"

12b "Muinsuskaitse"

Kokkuvõtlik video aktusest.

Rohkem pilte päevast.

Tekst: Jennifer
Intervjuud: Kristiina, Triin

Pildid: Artur
Video: Karl

Gümnaasiumi aktus ja kooli 35. sünnipäev

22. oktoober tähistati Lilleküla kooli 35-sünnipäeva. Aktust alustati koolihümniga, mille sõnu said nii õpetajad kui ka õpilased näha ekraanil. Peale koolihümni laulsid Marje ja Kaisa kaks laulu.

 Peale lauljaid astus õpilaste ja õpetajate ette kooli direktor Jaan Paas. Direktor teatas, et tegelikult on Lilleküla kool ligikaudu 141-aastane, kuna eksisteeris varem teise nime all. Alguse sai kool Haabersti koolis, kus oli tol ajal vaid kolm klassi. Sealt koliti ümber 45.keskkooli ning lõpuks koliti ümber praegusesse majja, mida nimetati 3. keskkooliks. Kool on kandnud nelja erinevat nime. Direktor juhib tähelepanu ka majale, mida renoveeriti eelmine aasta. Ütleb ta, et 35 aastat on kooli kohta küll vähe, kuid maja kohta palju. Veel lisab Jaan Paas, et õpilaste ja õpetajate arv on aastate jooksul palju muutunud. Ka valikained on vahetunud välja uutega. Kiituseid jagas direktor edukatele lõpetajatele, kes kooli mainet kõrgel aitavad hoida. Jaan Paas on uhke selle üle, et Lilleküla kooli lõpetajate hulgas esineb tuntud teadlasi, õppejõude koolides ja ülikoolides, ärimehi, lauljaid, kunstnikke ja ajakirjanikke. Õnnelik on ta ka selle üle, et paljud vilistlased on tulnud oma kooli tagasi, kuid seekord juba õpetajateks. Näiteks Marje Nurk, Viljar Laasi ja mitmed teisedki. "Kool on õpilased, kes õpivad ja õpetajad, kes õpetavad," lõpetab direktor oma kõne.

Kooli sünnipäeva puhul kinkis iga klass kooli raamatukogule raamatu, peamiselt teatmeteoseid, mida saab iga õpilane loomulikult ka ise kasutada. Raamatu vastu sai iga klass kringli, mida mindi koolisööklasse sööma.



Tekst: Jennifer

Pildid: Artur

Algklasside karneval

20. oktoobril toimus meie kooli aulas karneval, milles osalesid esimesed klassid. Päeva juhtis rõõmus ja särav kloun. Kõik karnevalil osalenud õpilased olid kehastunud muinasjutukangelaseks: oli nii tulnukaid kui ka printsesse ja mereröövleid. Ürituse käigus lauldi ja tantsiti väga palju ning toimus ka viktoriin päevakohasel teemal, mille võitjaid autasustati maiustustega. Auhindu jagati ka kõige omanäolisematele ja silmapaistvamatele tegelastele, kelle kostüümid olid tõesti hästi õnnestunud.

Pilte saab näha SIIT

Pildid ja tekst: Karl

Moetäika

19.10 toimus meie koolis esimene moetäika. Müüjaid oli igast klassist, alustades esimestest ja lõpetades õpetaja Eliis Rikkoga.. Ostjaid samuti. Isegi lapsevanemad olid kohal ning uudistasid, mis müügiks oli. Näiteks müüdi täikal mänguasju, riideid, kaarte, märkmikke, ehteid ja muidugi riideid.

Moetäika asutajateks olid Kadi-Liis ja Krislin 12.a klassist. Küsimusele, et kust said tüdrukud idee korraldada selline üritus, vastati, et nemad tahaksid saada lahti riietest, mida nad enam ei kanna, kuid mis siiski ilusad on. Pealegi tahetakse raha eest soetada omale uus hilp. Kindlasti pooldavad neiud ka taaskasutamist. Rõhutavad nad seda, et second-handid on absoluutselt moes ja sealt leiab alati ilusaid ja huvitavaid asju. Krislin ja Kadi-Liis arvavad, et kindlasti oleks väga tore, kui seda traditsiooni ka edaspidi jätkatakse ning et see ei jääks vaid ühekordseks ürituseks.

Väike Andra on teinud kõik need ehted ise ja on selle üle väga uhke. Kiidusõnad talle!

 Pildilt saab näha, et müüjad olid igati sõbralikud ja lõbusad ning müümine õnnestus hästi.

Pildid ja tekst: Jennifer

Arvamused õppepäevast

15.oktroobril käisid üheteistkümnendad klassid Ida-Virumaal õppepäeval.

Mõned meie meediagrupi õpilaste kommentaarid päeva kohta:

Kristiina:

Õppepäev Kohtla-Nõmmel oli väga tore ning see oli hea vaheldus tavalisele koolipäevale. Saime juurde uusi teadmisi nii põlevkivi kohta kui ka teiste kivimite kohta. Õppepäeval meeldis kõige rohkem orienteerumine, kaevanduses käimine ning maasturimatk. Jäin väga rahule ning selliseid õppepäevi võiks rohkem olla.

Triin:

Meie õuesõppepäev Ida-Virumaal osutus hulga põnevamaks, kui ma esmapilgul arvasin. Seal räägiti meile erinevatest kivimitest ja maavaradest ning viidi meid kaevandusse, kus sai ka rongiga sõita ning lõunat süüa. Seejärel toimus safarisõit, mis oli isiklikult minu lemmik. Peale seda toredat sõitu järgnes aga orienteerumine metsas, kus meie grupp pidevalt ära eksis, kuid lõpuks jõudsime ikka õnnelikult tagasi.

Karl:

Kõigepealt jagati meid 14-liikmelistesse gruppidesse ja kõik grupid tegelesid ühel ja samal ajal erinevate asjadega. Meie läksime kõigepealt loodustuppa Enn Käissi kollektsiooniga tutvuma. See sisaldas palju huvitavaid mineraale, fossiile ja looduspaikade fotosid. Eriti meeldis suur lilla ametüst. Peale seda näidati meile filmi Ida-Virumaa põlevkivikaevandustest ja karjääridest läbi aegade.

Pärast seda panime omale kiivrid koos lampidega pähe ja kaevurite joped selga ning läksime maa alla. Seal demonstreeriti meile erinevaid masinaid, mida on kasutatud läbi aegade põlevkivi kaevandamiseks ning seal oli ka rong, millega sai väike lõbusõit tehtud. Pärast seda oli niiöelda kaevurite lõunasöök ning umbes kümne minutiline vaheaeg.

Järgmine tegevus, mis minu meelest oli päeva põnevaim, oli safari, mis pakkus ka mõningat närvikõdi. Sõitsime maastikuautoga mööda metsi ja mägesid ning pori lendas ohtralt.

Viimaks jäeti meid metsa, anti kaart ja kompass kätte ning pidime ise muuseumi juurde tagasi jõudma. Tee peal tuli ületada mitu veetakistust ning otsida ka edasisi juhtnööre. Vaatamata mõningatele eksimustele jõudsime siiski õigeaegselt sihtpunkti ja sellega ka üritus lõppes.

Agne:

Käisime reedel paralleelklassiga Ida-Virumaal. Reis oli väga meeldiv ning ilm suutis meid kõiki üllatada. Nimelt sadas lund. Kõige rohkem meeldis mulle üritus, mis oli viimaseks pandud - orienteerumine. Sai parvega sõidetud ning trossi peal turnitud. Ilm oleks muidugi võinud soojem olla, kuid see käis kõik asja juurde.

Pilte saab vaadata SIIT.

Pildid: Karl

Tekst: Kristiina, Triin, Karl ja Agne

Koogipäev

15. oktoobril teisel ja kolmandal vahetunnil toimus Lilleküla koolis koogipäev. Esimene koogipäev toimus mõned aastad tagasi, kui õpilased soovisid raha kokku saada koolis toimuva ürituse jaoks. Koogipäev õnnestus ning õpilastel tekkis soov ka ise sellepealt kasu saada. Mõni aga soovis lihtsalt pakkuda teistele midagi head, mida ta valmistada oskab. Nii on alguse saamas meie koolis uus traditsioon - Koogipäev.

Kooke käisid ostmas enamus õpilasi, kes koolis olid. Osta sai muffineid, šokolaadiküpsiseid, erinevaid kooke ja palju muudki.

Kooke maitsesid ka mitmed õpetajad. Kõik, kes natukenegi kooki maitsesid, ostsid omale juurde ning laususid vaid kiidusõnu tegijatele.

Pildid ja tekst: Jennifer

Prügihundi külaskäik

Neljapäeval, 14.oktoobril 2 - 5. tunni ajal oli meie kooli õue peal püsti üks huvitav telk, kust võis leida nii mõndagi põnevat ning samas ka harivat. Nimelt käidi algklassi õpilastele rääkimas prügi sorteerimisest ja loodusesõbralikkusest.

Kahjuks ei saanud prügihunt isiklikult kohale tulla, aga ta oli saatnud oma asendaja, kelleks oli tütarlaps nimega Alina Korsmik (pildil), kes samuti lastele väga huvitavalt prügi sorteerimist demonstreeris. Alinal oli väga hea meel, kui ta sai õpilastelt teada, et nende peredes sorteeritakse prügi ning et ka neid on juba õpetatud seda tegema.

Rohkem pilte SIIT.

Tekst ja pilt: Triin
Pildid: Paula Agnes

MTÜ SINA

Kolmapäeval (06.10.10) pärast neljandat tundi võis aulast leida noormehe, kes rääkis meie kooli õpilastele noorteorganisatsioonist SINA. Ka tema on SINA programmis osalenud ning on hetkel seal vabatahtlik. Ta jagas meiega oma kaheaastatagust kogemust SINA's, kui ta sellega alles ühinenud oli. Saime teada, mida tema oma 17 inimesest koosneva grupiga projekti "Naeratus näole" raames teinud oli. Näiteks jagasid nad kesklinnas inimestele apelsine ning sõitsid loomakostüümides ühistranspordiga Tallinnas ringi. Ta tõi näiteid ka teiste inimeste headest ideedest seoses selle programmiga.

SINA sai alguse 2007. aastal ning 2009. aastal sai sellest iseseisev organisatsioon, mis toetab noori sotsiaalseid ettevõtjaid. Osalema on oodatud kõik 13-19 aastased noored, ka need, kes veel ei tea, mida täpselt teha tahaksid. Võib juhtuda, et kohapeal koos teiste noortega tulevadki paremad ideed. Programmiga liitunutele korraldatakse mitmeid koolitusi ning määratakse igale grupile juhendaja, kes aitab projekti ellu viia. Ühesõnaga - igati tore ja huvitav programm, millega võiks kindlasti liituda. Rohkem informatsiooni leiab aadressil http://www.sinanoored.ee/

Rohkem pilte saab näha SIIT.

Tekst: Agnes

Pildid: Triin

Alari Kivisaar:"Ära esine, ole see, kes sa oled."

13. Oktoobril käis Alari Kivisaar meie koolis, ning pidas loengu gümnaasiumile. Ta rääkis oma elust, tööst teles ja raadios ning hobidest. Tegin ka väikese intervjuu.

Kaua te olete raadios töötanud?

Umbes 10 aastat.

Millised on positiivsed ja negatiivsed küljed raadiotöös?
No minu töö negatiivne külg on, ma ei saa siin eriti originaalitseda, ärkamine kell viis hommikul. See on raske, jutud selles, et pärast on päev vaba pole õige. Olen kell kümme sama väsinud kui inimene, kes lõpetab kell kuus õhtul töö. Päev on vaba kuid möödub nagu vati sees.
Positiivne külg on see, et mulle meeldib see töö, ega ma muidu ei saaks seda teha. Ütleme ka nii, et mõnus tubane töö.

Omadused, mis peavad olema heal saatejuhil?

Peab olema annet, peab oma asja ajama täieliku pühendumusega. Ära esine, ole see, kes sa oled. Ära karda välja öelda oma arvamust, juhul kui sul see on.

Kas teile meeldib rohkem töödata teles või raadios? Miks?

Raadios, sest siis on kõik sinu kätes. Raadio on meil maailmatasemel.

Kas teile meeldib saadet juhtida või ise osaleda? Miks?

Sõltub saatest, mõlemad on toredad. Kui on selline tore veinimõisa saade siis on väga chill. Vahelduseks on väga mõnus kui keegi teine juhib saadet.

Mis eriala te olete lõpetanud? Mis koolis õppinud?

Ma ei ole mingit eriala lõpetanud. Käisin Tartu 12. keskkoolis. Ülikoolis õppisin rahanduse ja krediidi erialal, aga see jäi pooleli. Võtsin vastu otsuse hakata DJ-ks. Pühendusin ainult sellele ja ei ole pidanud kahetsema.

Millal alustasite fotograafiaga?

Fotograafiaga alustasin umbes viis aastat tagasi.

Mis ajendas teid fotograafiaga tegelema? Mis innustas?

Ühel hetkel see lihtsalt juhtus. Lugege mu raamatut, seal on kõik täpsemalt, pikalt, laialt kirjutatud.

Pilte saab vaadata SIIT.
Intervjuu: Kristiina

Pildid: Teele

Rahvusvaheline ülikonna päev

Täna 13.oktoobril tähistatakse rahvusvahelist ülikonna päeva.  Eeskuju on võetud teleseriaalist "How I Met Your Mother".

Meie koolis võtsid sellest üritusest osa 5 gümnaasiumi õpilast. Kolm poissi 10.a klassist ja kaks 11.b klassist.

Tekst ja pilt: Teele

Klaasi- ja siidimaali näitus

View more presentations from 11bmeedia.

Pildid, Slideshow: Kristiina

Teatrietendus "Tulilinnu Laul"

11. oktoobril käisid 1-3. klassi lapsed neljanda tunni ajal vaatamas Nipitiri teatrietendust “Tulilinnu laul”. See rääkis erinevatest loomadest nagu kass Feliksist, koer Roosist ja rott Antoniost. Räägiti loomade vahelistest suhetest: nii riiust kui ka leppimisest, teadsid 2. c klassi Hanna ja tema klassikaaslased.

Etendus meeldis kõigile ning oodatakse juba uut!

Foto, tekst: Kristiina

Õpetajad koolipingis

Reedel tähistati meie koolis õpetajate päeva.

Õpetajaid ootas kooli ukse peal väike kingitus, mis kõigile naeratuse näole tõi.

Kolm esimest tundi andsid meile õiged aineõpetajad, kuni kaheteistkümnes klass neile puhkust andis, tunde asendades,mis olid väga lõbusad ning meeldejäävad.

Õpetajate auks tehti aktus, kus õpetajad ja kaheteistkümnes klass esinesid ning peeti mõned kõned maha.

Koostati ka küsimustik, et valida välja need kõige erilisemad ja meeldejäävamad õpetajad:

Aasta kõige nägusamaks õpetajaks valiti õpetaja Kristel Mäekask.

Kõige humoorikamaks õpetaja Indrek Jalas.

Kõige sõbralikumaks valiti õpetaja Svetlana Vlassova.

Aasta abivalmimaks sai õpetaja Lagle Matto.

Rohkem pilte päevast saab näha SIIT.

Video: Karl

Pildid: Artur ja Teele

Tekst: Agne

Lühiülevaade õpilasfirma asutamisest

Kolmapäeval käisid meie koolis ettevõtlusnädala puhul kaks üliõpilast, kes rääkisid meile täpsemalt, mis on õpilasfirma.

Õpilasfirma on minifirma, mis on õpilaste poolt loodud, kus makse maksma ei pea.

Vajalik õpilasfirma tegemiseks:

*Kokku panna punt ja juhendaja (nt. majandustunnis).

*Mõelda toote idee ja teenus (milleks toodet on vaja?)

*Igaüks peab panustama oma isikulikku raha aktsiate alla (esialgne toode kuni 500.-) + taotluse saatmine firmale, kellega tahetakse koostööd teha.

*Mõelda reklaam toote reklaamiseks (nt. flaierid-annavad hea võimaluse suhelda otse klientidega)

*Koostada koosoleku protokollid.

Õpilasfirma tegemise plussid:

*Annab hea meeskonnatööoskuse.

*Aasta lõpus õpilasfirmade võistlus- võimalus saada suurt kogemuste pagasit.

*Väga lõbus kogemus

*Eestis esimese koha saavutanud firma saab Euroopasse võistlustele.

*Eestis esimese koha saavutanud firma liikmed saavad Eestis tasuta kohale ülikooli.

Õpilasfirmade kohta saate rohkem infot Junior Achievement Eesti kodulehelt:

http://www.ja.ee/

"Roheline jälg"

Roheline Jälg on ainuke organisatsioon Eestis, kes pakub süsihappegaasi jalajälje neutraliseerimise võimalust puude istutamise teel.

Nad on koostanud internetipõhise CO₂ kalkulaatori, millega on võimalik välja arvutada süsihappegaasi hulka, mida enda igapäevaste tegevustega tekitatakse ning samuti puude arvu, mille peaks istutama, et need selle hulga CO₂ endasse võtaksid.

Kõik ei ole algul nii lihtne kui tundub, tuleb lihtsalt vaeva näha selle nimel, mida soovitakse.

Kui on veel huvi täpsema informatsiooni järele:

http://www.rohelinejalg.ee/meie.html%20

Tekst: Agne

Õpetajate mälestused kooliajast

View more presentations from 11bmeedia.
                                                                                             Slideshow: Kristiina ja Triin

Õpetajate lapsepõlvefotod

Slideshow: Agnes

Rahvusvaheline muusikapäev

Rahvusvaheline muusikapäev algatati 1975. aastal Rahvusvahelise Muusikanõukogu tollase presidendi, legendaarse viiuldaja Yehudi Menuhini eestvõtmisel ja seda tähistatakse ülemaailmselt igal aastal 1. oktoobril, et juhtida suuremat tähelepanu muusikale ühiskonnas. Rahvusvahelisel muusikapäeval tuleks mõelda muusika rolli üle meie aja vaimukultuuris ning toonitada muusika olulisust, edendada muusika arengut ja õpetust. Muusika on kõrgeim kunst ning üks olulistest vahenditest sisukaks elamiseks. Traditsiooniliselt tunnustatakse sel päeval neid, kes muusikat loovad või esitavad.

Eestis korraldatakse sel kuupäeval rohkesti kontserte, selguvad aasta muusikapreemiate laureaadid ning Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital annavad üle preemiad, et tunnustada Eesti muusikuid või muusikainstitutsioone.

Ka Lillekülas tähistati reedel muusikapäeva. Iga vahetund oli pühendatud kindlale muusikastiilile. Nii võis II vahetunnil kuulda lugusid 80ndatest, III vahetunnil rokki ning IV vahetunnil eesti muusikat. Algselt plaaniti ka V ja VI vahetunnil (klassikaline muusika ning hip-hop/dance) muusikat mängida, kuid algklasside õpetajate soovil seda ei tehtud, väiksemad õpilased olevat sellest liialt erutunud. Need, keda selle toreda ettevõtmise eest tänada on 10.a klassi õpilased Külli-Carmen Gratškov, Anna-Laura Einson, Eva Lisa Markus, Maarit Maido ning Elina Kalavus.

Tekst: Agnes
Pilt: Teele

Rahvusvahelised õpetajad eTwinningu raames meie koolis

1. oktoobril külastasid meie kooli rahvusvahelised õpetajad,kes sattusid siia eTwinningu projekti raames. eTwinning on projekt,mille eesmärk on ühendada euroopa koole,kasutades erinevaid info-ja sidevahendeid. Kõik toimib väga lihtsalt.Kaks erinevate riikide kooli pannakse paari. Nad peavad üksteisega suhtlema läbi interneti,kas siis meilide või videokõnede abil. Selline suhtlemine arendab koolides uusi tehnoloogilisi oskusi. Omavahel jagatakse erinevaid õppimismeetodeid. eTwinninguga  kaasneb ka erinevate kultuuride tundma õppimine.Üks projekt kestab ühest nädalast kuni ühe kuuni. Seejärel valitakse uued paarid.

Meie koolis tehti külalistele esmalt kooli peal väike tutvustav ringkäik. Rahvusvaheliste õpetajatega olid kaasas õpetajad Meeri Sild ja Liis Olt. Näidati ka meie kooli raamatukogu ning õp. Meeri Silla klassi. Hiljem suunduti arvutiklassi,kus õp.Sild rääkis tehnoloogilistest vahenditest,mida meie kasutame ning tuvustas õppimismeetodeid. Kõik külalised jäid üritusega väga rahule.

 

 

 

 

Mis on teie nimi?

Timo Jaatinen.
Kus Te pärit olete?

Soomest.

Mida Te teate e-Twinningu kohta?

Mitte palju,ma just alustasin sellega.Tegelikult ma üldse ei plaaninud seda teha, aga kaks nädalat tagasi keegi ütles mulle, et on olnud tühistamine ja oli vabu kohti ning ma olin huvitatud.

Mida Te arvate Eestist?

Eesti on okei,naaberriik siiski. Olen siin teist korda.

Kuidas Teile meie kool meeldis?

Palju parem kui meil. Mulle meeldib, see on just renoveeritud.

 

Mis on Teie nimi?

Maria Kütner

Mida kujutab endast e-Twinning?

Üle euroopaline veebipõhine koostööprogramm, kus  erinevad Euroopa koolid saavad teha veebipõhiselt koostööprojekte, kasutades  kaasaegseid vahendeid.

Olete Eestist pärit?

 Mina olen jah Eestist pärit, mina olen tegelenud selle programmiga tema algusloost alates. See algas  viis aastat tagasi Brüsselis. Olen selle programmi juures olnud tema süüniloost siiamaani.

Kuidas on Teie nimi?

Minu nimi on Julia

Kust Te pärit olete?

Olen pärit Lätist.

Mida kujutab endast e-Twinning?

Ma ei oska sellele vastata, kuna see on minu jaoks esimene kord ja ma proovin endale selgeks teha , mis see on.

Kuidas Teile Lilleküla kool meeldib?

Mulle väga meeldib . See on minu jaoks täielik üllatus, kuna mina töötan koolis, mis asub kesklinnas ,see on väga vana ehitis ja klassiruumid on ka väga väikesed. Kahjuks pole seal ka parim valgustus. Siin on hea, väga-väga hea.

Rohkem pilte päevast saab vaadata siit .

Tekst (kasutatud wikipeedia allikat): Teele

Intervjuud: Agne ja Jennifer

Pildid: Artur