SÖÖKLA, lühifilm

Video: Alina Botina, Greta Joost, Paula Agnes Kase

Raudne mees, must habe ees

Mihkel Raud on ilmselt mees, kes tutvustamist ei vaja.

Aga kuna jutt on just temast, siis ei saa sellest ilmselgelt üle ega ümber...

Raud oli kutsutud külla meie suurepärasesse kooli jaanuari viimasel kolmapäeval, kus ta rääkis oma elust ja tegemistest. Raud sündis 18. jaanuaril 1969. aastal Tallinnas, kirjanike Aino Perviku ja Eno Raua teise lapsena. Ta käis Tallinna Inglise Kolledžis, tollal 7. Keskkoolis, kus ta ei õppinud ülemäära hästi. Lõpuklassis kutsuti teda Singer Vingerisse, peale Singer Vingeri on ta mänginud veel mitmes ansamblis sealhulgas Mr Lawrence, kusjuures kitarrimäng sai talle selgeks iseseisvalt. Lapsena mängis ta filmis „Nukitsamees“ kus talle pakuti peaosa Kusti näol, millest ta küll loobus, aga kuna ilma Rauata ei suudetud linateost ette kujutada, anti talle Tõnni osa.

Raud on töötanud nii raadios kui ka teles, hetkel on ta laiema avalikkuse ees pigem tuntud kui mees, kes otsib noori staarihakatisi. Viimastel aastatel on ta kuulsust kogunud ka skandaalse kirjanikuga, tema autobiograafia „Musta pori näkku“ lõi laineid igas Eestimaa nurgas. Algselt niširaamatuna mõeldud teose edu oli Raua jaoks äärmiselt ootamatu ning üllatav.

Vaba aega meeldib meie loo kangelasel sisustada söömise, magamise ja muusika kuulamisega. Kui Eesti kehv suusailm lubab, siis saabuvat keskeakriisi püüab ta leevendada mootorrattasõiduga.

Kõiki keda huvitab Mihkel Raud ja ta raju elu natuke põhjalikumalt ning, kes pole veel ta esikraamatut lugenud, siis mis siin muud soovitada kui, et „Musta pori näkku“.

Täname Mihkel Rauda, kes ei pidanud vaevaks meid austada oma kohalolekuga.

Lõpetuseks väike stiilinäide Mr. Lawrence-i aegadest.

Tekst: Mikk Maasik

Pildid: Kristel Hannus

Holokausti ohvrite mälestuspäev

Esitlus: Grete Torger

Eksamite valikud 2011

Uurisime Anu Luurelt, millised on meie kooli õpilaste eksamite valikud. Populaarsemateks osutusid inglise keel, ühiskonnaõpetus ja geograafia. Teisi valikuid näete all oleval diagrammil.

Õnne ja edu kõigile eksamitel!

Tekst: Karolin Saarits 
 

Urmo Soonvald: Delfi on Eesti suurim uudisteportaal

25. jaanuaril külastas 11.b klass Delfi toimetust. Tehti väike ringkäik toimetuse telgitagustes.
Peatoimetaja Urmo Soonvald ja Noorte hääle toimetaja Liis Kõrnas rääkisid toimetuse tööst ja tegemistest. Delfi eri toimetustes töötab 40 inimest.
Liis Kõrnas tutvustas Noorte hääle alateemasid. Alateemadeks on Kool, Pipar (ühiskondlikud kriitilised teemad), Chilläks (vaba aja temaatika, ürituste korraldamine), In (moe- ja tehnikauudised), Sahtlist välja (luuletused, laulusõnad), dr Noormann. Dr. Noormann kodanikunimega Tõnu Ots on psühholoog, kes annab nõu suhete teemal. Küsimused, mis talle 20 aastat tagasi ajakirjas Noorus esitati, esitatakse ka tänapäeval. Noorte häälel on juba 50 000 külastajat. Kui kellegil on soov lugusid kirjutada, pilte teha või videoid teistele näidata, siis saatke need aadressile noortehaal@delfi.ee . Kõikide Noorte häälde saadetud lugude vahel loositakse välja nutitelefonid Sony Ericsson Xperia™ X8.
Urmo Soonvald rääkis, et Delfi on suurim uudisteportaal Eestis, mis koosneb erinevatest rubriikidest nagu Forte, Noorte hääl, Naistekas, jpt. Portaal Delfi on ka Lätis, Leedus ja Ukrainas. Ukraina Delfi on enamjaolt venekeelne. Delfi peab suurimaks konkurendiks ajalehte Postimees, millel on ka võrguversioon. Tulevikus soovib Delfi oma uudiseid vähendada, et teemadega minna sügavuti. Üheteistkümne tegevusaasta jooksul on Delfi muutunud produktiivsemaks.
Muide, Delfi internetiportaalis töötab ka meie kooli meediaõpetaja Epp-Mare Kukemelk. 
  

 

Tekst/küljendus/esitlus: Grete Torger 

Pildid: Kristel Hannus

Paavlipäev

Esitlus: Grete Torger

Arvamusnurk

                                            Anna Gontsarova 11b

Kuidas suhtud meie kooli üritustesse?
Üldiselt olen rahul, kuid neid võiks veel rohkem olla.

Milline üritus on sinu lemmik? 
Neid on päris palju, kuid lemmikud on üritused kus osa võtavad mitmed klassid. Näiteks: inglise keele päev, tantsuvõistlus, vene keele päev jne.


Kas on ka mõni selline üritus, kus igal aastal kindlasti osaled?
Kindlasti. Vene keele päevas, inglise keele päevast ja tantsuvõistlusest võtame tüdrukutega alati osa.


Kuidas oled rahul e-kursusega?

E-kursus muudab koolielu huvitavamaks.

                                       Külli-Carmen Gratškov 10a

Kas olete külastanud meie blogi?  Kas jääte rahule kajastustega?

Jah olen külastanud blogi ning siiamaani olen rahule jäänud.

Kas olete valmis selleks, et järgmine aasta ise ka kajastada?

Jah ma ootan seda väga. Terve see e-kursus tundub väga huvitav ja nõuab koostööd.

 

Kuidas olete rahul meie kooli üritustega? Milline on teie lemmik? 

Kõik keelepäevad on huvitavad, kuid lemmik on inglise keele päev.

                                        Mihkel Riiman 11a 
                                             

Kuidas suhtud e-kursusse?
Minu arvates on e-kursus igati huvitav ja lõõgastav võrreldes koolipingiga. ( väga lahe, mõnus, kipa)

Kas sa oled rahul meie kooli üritustega?
Ma olen väga rahul meie kooli üritustega ja kuidas ei saakski olla, kui meil on väga hea ja tasemel huvijuht. Ilma temata poleks suurt midagi.

Milline üritus sinu lemmik on?
Minu lemmikud on inglise keele ja vene keele nädalad.

Kas osaled alati erinevatel üritustel?
Päris kõigis ei jõua osaleda, kuid enamuses ikka. 

Intervjuu: Karolin Saarits
Pildid: Kristel Hannus




 

                                                

Suur Kooliõpilaste gomokuturniir

Kõigile on ju teada-tuntud tõde, et Lilleküla on suuri mõtlejaid ja nuputajaid täis. Jaanuari neljandal nädalavahetusel Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis aset leidnud Suur Kooliõpilaste gomokuturniir on selle elavaks näiteks. Turniiril osales üle saja õpilase nii Paldiskist, Raplast, Sauelt kui ka Tallinnast, kaugemad külalised saabusid piiri tagant Riia Eesti koolist. Tegemist oli kõige suurema koolinoorte gomokuturniiriga, mida Tallinnas korraldatud on, kohal olid kõik selle alaga tõsisemalt tegelevad 1-12. klassi õpilased.

Vasakult: Vilve, Ants, Lagle

Sellise ürituse korraldamise idee on Tallinna Huvikeskus „Kullo“ mõttemängude õpetajal ja võistkondlikul rendžu maailmameistril Ants Soosõrval peas tiirelnud juba aastaid, aga teoks sai see alles nüüd, kui meie enda tegusad matemaatikaõpetajad Lagle Matto ja Vilve Lepik tegid konkreetse pakkumise, et seda üritust võiks korraldada TLG-s. Niisiis koostöös Kullo, Eesti Rendžu Liidu ja Tallinna Lilleküla Gümnaasiumiga saigi asi tehtud.

Vasakult: Martin, Paul, Villem

Võistlus ise toimus kolmes vanusegrupis, poistel ja tüdrukutel eraldi. Kõige huvitavamaks ja pingelisemaks kujunes 7-12. klasside noormeeste arvestus, kus olenemata oma vanusele lõi kaasa ka TLG 6. klassi õpilane Martin Hõbemägi, kes on ühtlasi ka kuni 12aastaste maailmameister, kuni 12aastaste Euroopa meister ja 13-17aastaste MM-i 2. koht. Siiski tuli tal kahjuks finaalis tõdeda teise mehe paremust ning esikoht läks seekord Tallinna 32. Keskkooli õpilasele Paul Väljatagale, kes on näidanud head mängu ka noorte MM-il, kus ta sai kaela hõbemedali. Pauli sõnul ei tulnud võit talle kergelt ning talle oli abiks see, et Martin ei olnud mängu ajal oma parimas vormis. Kena mängu näitas ka Villem Mesila 11A-st, maandudes auhinnalisele kolmandale kohale.

Kõik, kellel on huvi mõttemängude vastu siis TLG mõttemängude ring eesotsas Imre Antoniga on valmis teid lahkesti vastu võtma ja kui sellest jääb väheseks, siis Kullo koos Antsuga võtab samuti vastu kõik kel huvi.

Külalised Riiast

FOTOGALERII

Tekst/pildid: Mikk Maasik

Video: Alina Botina

Peastarvutamisvõistlus

17-23 jaanuaril toimus meie koolis matemaatikanädal, mille vältel lahendati mitmesuguseid erinevaid matemaatika ülesandeid.Osalejateks olid põhikooli ja gümnaasiumi õpilased. Üheks ülesandeks paljudest oli peastarvutamine, mis leidis aset neljapäeval ja reedel ja mida viisid läbi meie kooli matemaatika õpetajad Vilve Lepik ja Lagle Matto. Neljapäeval toimusid klassisisesed arvutamisvõistlused, et välja kuulutada kaks parimat õpilast igast klassist, kes pääsevad finaali. Reedel toimus võistlus kõikide finalistide vahel. Kaasaelajaid oli palju, mis tõi arvutajatele juurde rohkem võistlustunnet. Võistlus toimus mitmes voorus ja oli väga pingeline. Alguses olid ülesanded väga lihtsad, aga mida edasi, seda raskemaks arvutamine muutus. Viimasesse vooru jäi võistlema ainult kuus peastarvutajat, kust võitjana väljus 12 a klassi õpilane Roland Lõuk.




PILDIGALERII

Tekst/Pildid: Kaspar Koosma
Video: Greta Joost

Ülevaade matemaatikanädalast

17.-23. jaanuaril toimus meie koolis matemaatikanädal, mille peateemaks oli geomeetria. Igaks päevaks olid matemaatika õpetajad välja mõelnud erinevad ülesanded, mida pidi 5-12 klassi õpilased lahendama.

Teisipäev

Õpilastel paluti lahendada geomeetria teste arvutiga. Ülesandeid oli kokku 25. Neid näeb leheküljel: www.ttkool.ut.ee/nupuvere/m

Kolmapäev

Toimus geomeetria konkurss, millest osa võtsid kõik 5.-10. klassi õpilased. Maksimaalse tulemuse saavutasid Kristi Kirsiste, Piret Tamm, Jaanika Randoja, Martin Kuuspalu, Kadi Viinapuu, Helerin Tiik, Johanna Klammer, Rõõt Kampus, Kristelle Õispuu ja Mari-Liis Roosmann.

Meie kooli külastas ka endine Lilleküla Gümnaasiumi koolidirekor ning matemaatikaõpetaja Albert Raamat, kes rääkis ajast, mil ta ise veel koolis käis ja matemaatikat õppis.

Neljapäev

Toimusid klassisisesed peastarvutamise võistlused. Igast klassist pääses kaks parimat edasi finaali, mis toimus reedel.

Reede

Nädala alguses andis õpetaja õpilastele ülesande joonistada geomeetriline pilt. Õpilane võis lasta oma fantaasial lennata ja joonistada ükskõik milliseid kujundeid, mis oleksid geomeetrilised. Matemaatika õpetaja Vilve Lepiku isiklikuks lemmikuks kujunes 11b klassi õpilase Martin Roosna joonistatud pilt, mille ta ka oma klassi seinale riputab.

Peale selle toimus ka peastarvutamise võistluse finaal.
PEASTARVUTAMISE VÕITJAD
1.-2. klassid: Kristofer Tiik, Andri Arro, Kaur Allan Lips
3.-4. klassid: Vanessa Helemets, Martin Meister, Gustav Gretškov
5.-12. klassides pääses finaali 6 õpilast: Tanel Karro, Roland Lõuk, Siret Sarv, Karl Hannes Veskus, Kaarel Romet ja Riv o Soolepp. Finaali võitis Roland Lõuk 12. a klassist.

Õnnitleme võitjaid!

Pildi autor: Martin Roosna 11b

Laupäev
Meie koolis toimus SuurKooliõpilaste gomokuturniir. Turniiril osales üle saja õpilase nii Paldiskist,Raplast, Sauelt, Tallinnast kui ka piiri tagant Riia Eesti koolist. Tegemist oli kõige suurema koolinoorte gomokuturniiriga,mida Tallinnas korraldatud on, kohal olid kõik selle alaga tõsisemalt tegelevad1-12. klassi õpilased. Võitjaks osutus Tallinna 32. Keskkooli õpilane Paul Väljataga.


Õnnitleme võitjat!


Seoses matemaatikanädalaga küsitlesime meie kooli matemaatika õpetajat Vilve Lepikut ja uurisime kuidas see nädal alguse sai.

Kas korraldate iga aasta matemaatika nädalat ning millal see mõte tekkis?
Meie koolis toimub iga aasta matemaatika nädal. See sai alguse kuskil 25 aastat tagasi.

Kas iga aasta on sama programm?
Ei ole. Iga aasta vahelduvad: geomeetria, algebra ja aritmeetika

Kust võtate ideid ja harjutusi, mida lastele lahendada annate?
Otsime igalt poolt, kus vähegi võimalik. Näiteks: internetist, kolleegidelt, koolitustelt ja vahel annab ka mõni laps ise ülesande.

Kas teistes koolides toimuvad ka matemaatikanädalad?
Tean küll, et toimuvad, aga ei oska öelda täpselt kus. Mõnes koolis on täppisteaduse nädal ja lausa

loodusteadustekuu.

Kas põhikoolil ja gümnaasiumil on samad ülesanded?
Ei ole kuna on erinev raskustase.

Vasakul õpetaja Vilve Lepik

Tekst ja pildid: Karolin Saarits

Intervjuu: Karolin Saarits

Esitlus: Grete Torger

Albert Raamat: inimesi tuleks õpetada matemaatikat rääkima

19. jaanuaril külastas endine Lilleküla gümnaasiumi direktor ja matemaatikaõpetaja Albert Raamat meie kooli. Ta rääkis ajast, mil ta ise koolis käis ja matemaatikat õppis. Matemaatikat hakati õpetama 8. klassist kuni 11. klassini. Selle aja jooksul tehti kokku 30 eksamit, mis sisaldasid geomeetria ja steromeetria suulisi ning trigonomeetria ja algebra kirjalikke eksameid. Kui Albert poleks tol ajal õppinud, oleks ta pidanud minema kolhoosi kivi loopima. 

Pärast keskkooli lõpetamist suundus ta TTÜ-sse laevaehitust õppima.
Võrreldes tänapäeva matemaatika õpetamissüsteemi tolleaegsega, siis tõestamist ja süstemaatilist geomeetria õpetamist tänapäeval pole. Tõestamine on aga vajalik, sest see arendab mõtlemist ja jutustamisoskust. "Ei nõuta seda, mida peaks tegema!" on Albert Raamat veendunud. Sellest hoolimata peab ta kõige tähtsamaks järjepidevust matemaatika õppimisel. 

Eksklusiivintervjuu Albert Raamatuga!

Kuidas Te saite meie kooli direktoriks?

Ma olin 43.õppekooli juhataja, siis oli Lilleküla Gümnaasium 3.Keskkool. Direktor viidi ära Täitekommitee 3.asetäitjaks ja tekkis vaba koht. Kuna 43.koolis oli väga palju mehi: õppelajuhataja oli mees, direktor oli mees, majandusjuhataja oli mees. Leiti, et neid mehi on ühes kohas liiga palju ning tehti selline ettepanek, ma olin ennem olnud 23.kooli direktor ka.

Kuidas meenutate siinseid aegu?

Väga tihti! Käin siin vastuvõttudel kooli aastapäeval ning jõululõunal, mis sai sel ajal traditsiooniks tehtud, kui mina siin olin.

Millega olete tegelenud pärast Tallinna Lillekülast lahkumist?

Mitte millegagi erilisega. Ohtral kujul matemaatika õpetamisega. See oli väga suur kontrast minna direktorist matemaatika õpetajaks, nii hea elu oli siis! Lähen hommikul kooli- aknad, uksed on puruks pekstud. Pole minu asi ega probleem, kes seda lahendama hakkab! Ega mu elul midagi viga pole, ma annan nii vähe tunde ja väga meeldiv kollektiiv on.

Kas Teil on olnud taaskohtumisi vanade õpilastega?

On! See on just hooti. Aga on üks klass, kellega saame kokku igal aastal. Nad on ehitajad oma elukutselt ja iga aasta augusti kuul on ehitajate päev, siis kohtume maal minu juures. Küpsetame kala ja ajame niisama juttu. Nad on ka kõik juba pensionärid.

Kas meie koolis on praegu selliseid õpetajaid, kellega ka Teie koos töötasite?

Kohv oli õppelajuhataja, kui mina siin tööl olin. Keemia õpetaja, Alli Aigro. Jaan Paas, kehalise õpetaja. Asta Järvis oli siin tööl sel ajal. Laine Oolu läks nüüd ära, aga me helistame kogu aeg päris tihti teineteisele, kuna me oleme põhimõtteliselt ühest külast pärit. Jaan Prassi tean kaugest minevikust, mängisime kunagi koos võrkpalli.

Kuidas Teile meeldib meie renoveeritud koolimaja?

No, see on ikka väga hea! Sel ajal, kui mina siin direktor olin, ei olnud selliseid variante, aga ajad muutuvad. Peaksite rahul olema sellise majaga. Võrreldes vana koolimajaga, on see ilusam ja kenam, väga palju on vaeva nähtud ja tehtud! Mul on väga hea meel, et koolis läheb nii hästi! 

PILDIGALERII

 

Tekst: Grete Torger
Intervjuu/küljendus/monteerimine: Greta Joost
Pildid: Kristel Hannus
Video: Alina Botina

Tõnisepäev

Esitlus: Grete Torger

Inglise keele olümpiaad

13.jaanuaril toimus meie koolis inglise keele olümpiaad, mida viis läbi

inglise keele õpetaja Liis Olt. Olümpiaadist võtsid osa paljud gümnaasiumi õpilased.

Olümpiaad koosnes kahest osast: lugemis- ja grammatikaülesannetest. Lugemisülesannetega kontrolliti tekstist arusaamist ja sõnavara tundmist. Grammatikaülesannetega kontrolliti õpilaste kirjaoskust võõrkeeles. Ülesannete lahendamiseks oli neil aega kaks tundi.

Olümpiaadil pääsesid edasi linnavooru kaks parimat: Eva Luide(12A) ja Kadi Viinapuu(12B)

Olümpiaadil osalenud 11b klassi õpilase Tuljo Ööbiku arvates ei olnud olümpiaad väga keeruline.

Millised ülesanded olid sinu jaoks rasked?

Minu arvates polnud ükski väga keeruline, kuid mõni vajas väheke rohkem mõtlemist.

Kuidas läks ja palju punkte said?

Läks enam-vähem hästi. Sain 57 punkti.

Kas olid oma tulemustega rahul?

Tulemustega olin rahul, kuid alati võiks paremini minna.

Läheksid ka järgmine aasta uuesti?

Kui selline võimalus tekib, siis jah.

Tekst ja pilt: Karolin Saarits

Intervjuu: Karolin Saarits/ Mikk Maasik

Taliharjapäev

Esitlus: Grete Torger

Edgar Savisaar ja tema meeskond kohtus Kristiine elanikega

12.jaanuaril Tallinna Lilleküla Gümnaasiumis vastas Edgar Savisaar ja tema meeskond Kristiine elanike küsimustele. Päevakajalistele küsimustele aitas kaasa vastata ka Kristiine linnaosa vanem  Mihhail   Korb, Tallinna abilinnapead Deniss Boroditš, Yana Toom, Taavi Aas, Merike Martinson ning Eha Võrk.

Seni oli Savisaar käinud kohtumas kuues Tallinna  linnaosas. Selliste kohtumiste idee sai Savisaar  Helsingist,  kus sealne linnapea korraldab sarnaseid üritusi.''Igal pool on tõesti olnud saalid rahvast täis,  inimestel on  olnud huvi.  Minul on kaasas siin mapp, kus on üle 60 erineva küsimuse,'' rääkis Savisaar avakõnes.

Kohtumise eesmärgiks oli vastata kodanike küsimustele, kuulata nende arvamusi ning ettepanekuid.

Küsimusi sai eelnevalt esitada kuni 10. jaanuarini Kristiine meiliaadressile või saata need Tallinna ajalehele. Paar kodanikku said ka võimaluse esitada oma küsimuse kohapeal.

Üldiselt räägiti lumeoludest Tallinnas, lasteaia  kohtade vähesusest, erinevatest  hooldamata riigimaadest, mitmesugustest oluliste hoonete rajamisest, kanalisatsioonist ning  muidugi ka parkimistingimustest Kristiine linnaosas.''Selles mõttes on Kristiine õnnetu linnaosa, tänaseks on linn temast üle kasvanud. Õnneks on mitmed ühistud aktiivselt tööle hakanud, et probleem lahendada,'' nentis ka Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš.

Muuseas  tunnustati  ka  parimaid  korteriühistuid,  tänu kellele on Kristiine linnaosa

on muutunud veelgi kaunimaks. Õnnitleti ka jõulude ajal lapsevanemaks saanud abielupaari ning kingiti mitmele auväärsele ning julgele kodanikule raamat.

Kohtumist edastab ka telekanal TV14 neljapäeval, 13.jaanuaril kell 21.30 ja kordusena laupäeval, 15.jaanuaril kell 18.30.

Üks vanem naisterahvas oli nõus Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi 11b klassi ajakirjanikule andma lühikese intervjuu.

Kas olete juba otsustanud mis erakonna poolt Te märtsis hääletate? Miks?
Vaadake, minul on probleem. Ja kui mul aidatakse probleem lahendada, siis ma tean,
keda ma valin. Ma ei tule rõõmuga uksest sisse, et ''oo jaa'' ma tõstan selle erakonna poolt käe!

Mis ootustega Te täna siia tulite?
Ma tulin lootusega, et ma saaksin vastuse sellele probleemile. Mul on üks transpordi
probleem Kristiine linnaosas. Ma sain Taavi Aasa käest kirjaliku vastuse, kuid see
ei rahulda mind.

Kas ja kuidas Te olete euro rahaga harjunud?
Ma harjun veel! Mulle tundub, et läheb hästi. Aga ma olen sellises eas, kus sul on kahte sorti prillid. Ühega loed raha ja teisega vaatad näkku. Lihtsalt tekib probleem, et peab poes
prille vahetama.

Edgar Savisaar Tln Lillekyla Gymnaasiumis

PILDIGALERII

Tekst/video/esitlus: Greta Joost
 Pildid: Kaspar Koosma 

Tutvustusvideo

Erilised tänud videos osalenud 3.a klassile. Täname ka Reiko Kinkile ja Ly Elhile meeldiva koostöö eest.

Idee: Greta Joost

Teostus: Alina Botina ja Greta Joost

Uus kuu, uus meediarühm.

Uus aasta, uus kuu, uus raha, uued seadused ja muidugi ka uus meediagrupp. Proovime anda teile täieliku ülevaate kooli sündmustest ja meie suure koolipere töödest ja tegemistest. Toredat uue aasta jätku ja olge ikka sama lõbusad kui varem.

Teie jaanuari meediarühm!




Tekst: Kristel