19. jaanuaril külastas endine Lilleküla gümnaasiumi direktor ja matemaatikaõpetaja Albert Raamat meie kooli. Ta rääkis ajast, mil ta ise koolis käis ja matemaatikat õppis. Matemaatikat hakati õpetama 8. klassist kuni 11. klassini. Selle aja jooksul tehti kokku 30 eksamit, mis sisaldasid geomeetria ja steromeetria suulisi ning trigonomeetria ja algebra kirjalikke eksameid. Kui Albert poleks tol ajal õppinud, oleks ta pidanud minema kolhoosi kivi loopima.
Pärast keskkooli lõpetamist suundus ta TTÜ-sse laevaehitust õppima.
Võrreldes tänapäeva matemaatika õpetamissüsteemi tolleaegsega, siis tõestamist ja süstemaatilist geomeetria õpetamist tänapäeval pole. Tõestamine on aga vajalik, sest see arendab mõtlemist ja jutustamisoskust. "Ei nõuta seda, mida peaks tegema!" on Albert Raamat veendunud. Sellest hoolimata peab ta kõige tähtsamaks järjepidevust matemaatika õppimisel.
Võrreldes tänapäeva matemaatika õpetamissüsteemi tolleaegsega, siis tõestamist ja süstemaatilist geomeetria õpetamist tänapäeval pole. Tõestamine on aga vajalik, sest see arendab mõtlemist ja jutustamisoskust. "Ei nõuta seda, mida peaks tegema!" on Albert Raamat veendunud. Sellest hoolimata peab ta kõige tähtsamaks järjepidevust matemaatika õppimisel.
Eksklusiivintervjuu Albert Raamatuga!
Kuidas Te saite meie kooli direktoriks?
Ma olin 43.õppekooli juhataja, siis oli Lilleküla Gümnaasium 3.Keskkool. Direktor viidi ära Täitekommitee 3.asetäitjaks ja tekkis vaba koht. Kuna 43.koolis oli väga palju mehi: õppelajuhataja oli mees, direktor oli mees, majandusjuhataja oli mees. Leiti, et neid mehi on ühes kohas liiga palju ning tehti selline ettepanek, ma olin ennem olnud 23.kooli direktor ka.
Kuidas meenutate siinseid aegu?
Väga tihti! Käin siin vastuvõttudel kooli aastapäeval ning jõululõunal, mis sai sel ajal traditsiooniks tehtud, kui mina siin olin.
Millega olete tegelenud pärast Tallinna Lillekülast lahkumist?
Mitte millegagi erilisega. Ohtral kujul matemaatika õpetamisega. See oli väga suur kontrast minna direktorist matemaatika õpetajaks, nii hea elu oli siis! Lähen hommikul kooli- aknad, uksed on puruks pekstud. Pole minu asi ega probleem, kes seda lahendama hakkab! Ega mu elul midagi viga pole, ma annan nii vähe tunde ja väga meeldiv kollektiiv on.
Kas Teil on olnud taaskohtumisi vanade õpilastega?
On! See on just hooti. Aga on üks klass, kellega saame kokku igal aastal. Nad on ehitajad oma elukutselt ja iga aasta augusti kuul on ehitajate päev, siis kohtume maal minu juures. Küpsetame kala ja ajame niisama juttu. Nad on ka kõik juba pensionärid.
Kas meie koolis on praegu selliseid õpetajaid, kellega ka Teie koos töötasite?
Kohv oli õppelajuhataja, kui mina siin tööl olin. Keemia õpetaja, Alli Aigro. Jaan Paas, kehalise õpetaja. Asta Järvis oli siin tööl sel ajal. Laine Oolu läks nüüd ära, aga me helistame kogu aeg päris tihti teineteisele, kuna me oleme põhimõtteliselt ühest külast pärit. Jaan Prassi tean kaugest minevikust, mängisime kunagi koos võrkpalli.
Kuidas Teile meeldib meie renoveeritud koolimaja?
No, see on ikka väga hea! Sel ajal, kui mina siin direktor olin, ei olnud selliseid variante, aga ajad muutuvad. Peaksite rahul olema sellise majaga. Võrreldes vana koolimajaga, on see ilusam ja kenam, väga palju on vaeva nähtud ja tehtud! Mul on väga hea meel, et koolis läheb nii hästi!
Tekst: Grete Torger
Intervjuu/küljendus/monteerimine: Greta Joost
Pildid: Kristel Hannus
Video: Alina Botina
Intervjuu/küljendus/monteerimine: Greta Joost
Pildid: Kristel Hannus
Video: Alina Botina
