Helilooja Piret Rips-Laul Lillekülas

Teisipäeval külastas meie kooli helilooja Piret Rips-Laul. Kanti ette mitmeid tema laule, ka meie enda õpilaste poolt. Koore dirigeeris Reilika Krims. Õpilastel oli võimalus Piretile ka küsimusi esitada. Lapsed said hea ülevaate Pireti elukutsest ja loomingust. Piret on ka suur luulearmastaja ja luule on sageli hea abimees uute laulude kirjutamisel. Esitati küsimusi ka argielu kohta ja Pireti kodu kohta Lõuna-Eestis, Sangastes. Parimad küsimused said auhinnaks raamatu „Imelaps“. Jagati autogramme ja tuli juttu ka tulevikuplaanidest.



Neljapäeval, 28.aprillil toimub Kaarli kirikus kontsert, mis algab kell 19.00 ja on kõigile tasuta! Pireti autorikontserdil astuvad üles ka Rahvusmeeskoor, ETV koorid, keelpillikvartett Prezioso ja solistid.

Piltide juurde pääseb aga SIIT

Fotod/tekst/intervjuu:Laura Lepp
Video/montaaž:Tuljo Ööbik
Küljendus:Martin Roosna

Ringvaade meie koolis filmimas

Meie koolis käis Eesti Televisioonist filmigrupp, kes tegi salvestust esmaspäevase Ringvaate saate jaoks. Filmiti 11B meedia tundi, samuti ka tehti inervjuu paari õpilasega 12’st klassist. Saate jaoks intervjueeriti ka meie meedia õpetajat Epp-Mare Kukemelku. Et teada saada, miks just teda küsitleti ning miks valiti välja meie kool, kus filmida, siis küsitlesingi Ringvaate reporterit Christelit. Üritus leidis aset kolmapäeval, 20. aprillil.

Millega seoses Te siia kooli filmima tulite?
Me tulime tegema siia meeleolukat saatelõiku tähistamaks riigieksami kirjandi toimumist. Püüdsime leida mingisuguse teistsuguse nurga, mis ei ole väga tõsine, aga mis ka huvitab inimesi. Ning me leidsime teie koolist õpetaja, kes on 7 aastat järjest käinud riigieksami kirjandit tegemas. Meile tundus, et oleks põnev näha sellist inimest ja teada saada, et miks ta seda teeb, sest enamik meist ei viitsiks seda ette võtta.

Kust Teil teemade ideed tulevad? Ja kuidas see protsess läbi viiakse?
Me otsime materjali igalt poolt elust, ajalehtedest ning loomulikult ka internetist. Meil on olemas ka suhtlusvõrgustikud. Seejärel me sõelume kõik teemad läbi, toimetajad vaatavad teemad üle ning kui kogu meeskond otsustab, et see võiks olla põnev, siis me hakkame seda teemat looma. Protsess kujuneb välja järgmiselt: kõigepealt leiame teema ja arutame läbi, et kas selleks saaks videolugu, sest ajalehe- ja telelugu erineb sellest suuresti, samuti erineb ka see stuudiointervjuust. Kui lugu on piisavalt põnev ja pildiline, siis me hakkame seda ette valmistama.

Kõigepealt teeme inimestega, kellest lugu räägib, eel-intervjuu ehk uurime nende tausta ja mõtleme, et milline võiks see lugu pildiliselt välja näha. Sageli ei pruugi meie visioon ja see, mis koha peal on, kokku minna, aga mida parem on eeltöö, seda kergem ja parem on seda koha peal teha. Järgmiseks sammuks on siis intervjueerimine, pärast seda minnakse läbivaatlusele, kus vaadatakse kogu materjal üle. Seejärel komponeerime kokku loo ning pärast seda läheb lugu toimetajale. Toimetaja annab loo edasi režissöörile, kes katab loo pildiga ehk teeb pildiloo valmis ning siis lähebki lugu eetrisse.

Tekst,intervjuu,fotod:Kristiina Jaama

1. klassi katsed

Laupäeval, 16. aprilli hommikul toimusid koolieelikute katsed meie kooli esimestesse klassidesse. 134-st registreerunust oli kohal enamik, nimelt 114 last. Kõikide lastega vesteldi, seejärel kontrolliti nende mälu ning sõnavara suurust. Uuriti, kas lapsed juba oskavad lugeda või tunnevad veel ainult tähti. Joonistamisülesande puhul ei olnud oluline joonistamisoskus, vaid tööjuhenditest aru saamine. Matemaatikas arvutati seitsme piires. Emakeeles pidid lapsed kirjutama etteöeldud kriitililiste tähtedega sõnu, mille hulgas oli nii täishääliku pikkust kui ka sulghääliku õigesti kirjutamist.

Sellise kava on välja töötanud algklasside ainekomisjon. Küsimuste koostamisel on lähtutud kooliküpsuse nõuetest, mis on lasteaia raamdokumendis.

Vastuvõetud lastest komplekteeritakse kolm esimest klassi: arenduslike ja loovate tegevuste suund, võõrkeelte ja kultuuriliste tegevuste suund, võõrkeelte ja kehaliste tegevuste suund.

Tekst:Krete Beljaev

VII üleriigiline meedia konverents Põltsamaa Ühisgümnaasiumis

On juba traditsiooniks kujunenud, et igal varakevadel koguneb Põltsamaa Ühisgümnaasiumi aulasse kokku erinevaid meediategelasi. VII üleriigiline meedia konverents toimus neljapäeval, 14.aprillil ning kandis nime „Inimene meedia mõjuväljas“. Konverents avati kooli direktori Aimar Arula poolt. Järgnevalt sai sõna ajalehe Postimees fotograaf Raigo Pajula, kes tutvustas meile eelmise aasta kõige populaarsemaid pressifotosid. Esiteks esitles ta parimaid spordifotosid, mis olid kohati koomilised, kuid andsid edasi täiel hulgal emotsioone – üks pilt räägib rohkem, kui tuhat sõna. Teiseks esitles ta parimaid portreefotosid ning kolmandaks olemusfotosid (kõik fotod, mis ei kuulu spordi ega portree valdkonda). Raigo Pajula on seotud praegu väga aktuaalse teemaga, mis on kindlasti jõudnud tänaseks iga eestlase kõrvu. Nimelt, see mees on kuulsa pildi „Sangari langus“ autor, mis illustreeris 7.aprilli Postimehe esilehte. Pajula ütles selle kohta nii palju: „Meedia peegeldab sündmusi ja asju nii, nagu nad on. Inimesed teevad ise omad järeldused. Mul polnud endalgi hea tunne seal seista ja pilte teha, nähes meie suusatajat sellises olukorras. Kuid see on reaalsus.“

Järgnevalt esinesid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi muusikaklassi õpilased Ragne ja Kristiina looga „No place that far“ ning puhkpilliorkester.

Päev jätkus Äripäeva ajakirjaniku Margit Toovere esitlusega visuaali tähtsusest. Saime teada, kui tähtsad on ligitõmbavad ning suured pealkirjad, samuti ülepakutud kujunduse mittevajalikkusest.

Kaader Margit Toovere ettekandest - näide sellest, kuidas foto lugejat mõjutab

Peale kohvipausi esineb Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi meedia õpetaja Epp-Mare Kukemelk, kes on ühtlasi ka portaali Delfi toimetaja. Temaga oli kaasas Tallinna 37. keskkooli õpilane Oliver Hainsalu, kes on küll tema õpilane, kuid samas ka kolleeg. Oliver on kõigest 17-aastane Delfi „Noorte hääle“ toimetaja, kes teeb oma tööd kooli kõrvalt.

Epp-Mare rääkis Facebook’i tähtsusest töövaldkonnas. Näiteks läbi Facebook’i sai ta ühenduse eestlastega Jaapanis pärast maavärinat, et aru pärida, kuidas on nende seisukord. Samuti võttis Epp-Mare ühendust oma kunagiste kirjasõpradega Jaapanist, kellelt sai ta informatsiooni ning olukorra teavet läbi jaapanlaste endi silmade. Samuti rõhutas ta, kui tähtis töövahend on tema jaoks Facebook. Tema sõnul on see portaal keelatud paljudes riikides, näiteks Hiinas ja Põhja-Koreas ning samuti ka paljudes töökohtades.

„Noorte hääl“ – „Rahva hääle“ noorem vend. See sai alguse 2010. aasta augustis, kui noortel tuli plaan ise ajakirjandust teha. Selle sihtgrupp on 13-18 eluaastat, kuid on ka nooremaid ja ka vanemaid lugejaid. Rubriigid – chilläks (vaba aeg), In (mood), Pipar (sotsiaalmured, alkohol, seks), Sahtlist välja (omalooming), Kool. Samuti on saidil olemas ka oma foorum, kus saab asju osta, müüa, vahetada jne. Tegeletakse väga palju lugejatega, kes saadavad Dr.Noormannile oma murekirju ning neilt vastuseid ootavad. Kuid tihti tuleb kirju, millele ei ole just väga lihtne vastata. Näiteks: „Kas ma peaks ka oma kaenla- ja jalakarvu raseerima, kui mu klassiõed seda teevad?“ Saidil on iga nädal keskmiselt 50 000 külastajat, kuid tulevikus proovitakse seda saiti veelgi perfektsemaks ning meelelahutuslikumaks muuta.

12. klassi kodunduse eksami raames valmistatud suupisted

„Noorte Hääle“ tutvustusele järgnes 20-minutiline lõunapaus. Seejärel astusid üles õpilased oma uurimustööde ettekannetega. Esimesena astus üles Teele Talve Pärnu Hansagümnaasiumist. Tema ettekanne kandis nime „Multifilmide ja interneti mõju lasteaialastele“. Tehti juttu nii küberkiusamisest, tehnopedofiiliast kui uuriti ka mida ja millise sisuga saateid lapsed kõige enam vaatavad. Selgus, et 50% lapsevanematest ei piira seda, mida tema laps võib televiisorist vaadata.

Järgmisena astus üles Marili Vosmi Gustav Adolfi Gümnaasiumist, kes rääkis omadussõnade kasutamisest trükimeedias. Selgus, et reklaamides kasutatakse kõige enam suhtelise omadusi edastavaid omadussõnu, mille abil rõhutatakse peamiselt toote kvaliteeti, soodsust ja uudsust. Selgus ka, et omadussõnad on enamasti algvõrdes ning kõnekujundites oli kõige levinum epiteet.

Temale järgnes Liina Tamm Jõgeva Gümnaasiumist, kelle teemaks oli „Igapäevasuhtlus reklaamitarbijana“. Selgus, et toodete/teenuste pakkumisel on kõige levinumaks vormiks sina-vorm, kuna see väljendab sõbralikkust, mitteformaalsust ning usalduslikkust. Vähe on kasutuses eitavaid vorme, täislauseid, loetelu ja slängi.

Seejärel astus üles Martti Orr Põltsamaa Ühisgümnaasiumist. Tema teemaks oli arvuti kasutamine matemaatika tunnis. Ta oli läbi viinud uurimustöö oma koolis, millest selgus, et PÜG's on head võimalused arvuti kasutamiseks (arvutiklass, arvuti igas klassiruumis, prožektorid, interaktiivne tahvel) ning suurem enamik küsitletutest oli arvuti kasutuse hulgaga rahul oma koolis.

Viimane ettekanne oli interneti ja andmepiraatluse teemadel Holger Upsari poolt, kes on samuti Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilane. Selgus, et 90% Eestis kasutatavast tarkvarast on piraattarkvara. 75% küsitluses vastanutest oli piraatluse põhjenduseks toonud seda, et tooted on liiga kallid.

PÜG õppealajuhataja, ürituse peakorraldaja Tiia Mikson ja direktor Priit Aimla

Ettekanded võtsid vähem aega, kui kavakohaselt plaanitud oli ning üritus jõudis lõppeda veidi enne etteseatud ajaraame. Ürituse lõpetas PÜG direktor Aimar Arula ning ta avaldas tänu
ürituse peakorraldajale Tiia Miksonile ja kõigile teistele asjaosalistele. Kohale tulnud koolide esindajad said ka PÜG poolt väikesed kingipakid.

Visake ka pilk peale intervjuudele, kus selgub ka Raigo Pajula Liibanonis käigust, Oliver Hainsalu teekonnast Delfi Noorte hääle toimetajaks ning palju muud huvitavat.

Et tekitada ka visuaalset pilti ürituse toimumiskohast Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, sai tehtud seal ka mõned pildid ning kõrvutatud need meie enda koolis avaneva vaatepildiga.

Tekst:Andra Tell/Martin Roosna
Fotod:Andra Tell
Film:Maris Püüe/Andra Tell
Montaaž:Tuljo Ööbik
Intervjueerija:Martin Roosna
Slideshow:Krete Beljaev

Me tahaks oma poolt tänada Maris Püüet 11a klassi meediarühmast, kes oli nõus vastu tulema ning filmima ühtlasi intervjuud Raigo Pajulaga!

Codename 47 täispikkuses film

Märtsikuu meediarühm esitleb: