Sirli Põld: PISA-test uurib õpilaste intelligentsus taset

Esmaspäeval, 2. mail sooritasid 1995. aastal sündinud õpilased PISA eelteste 2012.
PISA eeltestide läbiviijateks olid Sirli Põld ja meie kooli direktori asetäitja Anu Luure.
Järgnevalt lühiintervjuu nendega!

Mida kujutab endast PISA-test?
Sirli Põld: PISA-test on ülemaailmne õpilaste uuring, kus siis uuritakse seda, mida kool õpilastele annab ja üldist õpilaste intelligentsus taset. Nende arutlemisoskust, teadmisi matemaatikas, loodusõpetuses või lugemises.
Anu Luure: See omapära veel, et praegu hetkel on tegemist PISA eeltestiga. Järgmisel aastal on PISA päris test ja seda teevad ülemaailmselt erinevate riikide õpilased, kes on sündinud ühel kindlal sünniaastal. Kõik riigid teevad samasuguseid ülesandeid.

Millised ülesanded on PISA-testis?
Sirli Põld: Läbiviijad seda ei tea, teavad ainult õpilased. Meie ei ole neid lugenud ega pole õigustki.
Anu Luure: Erinevatel PISA-testi aastatel on rõhuasetus erinev. Aastal 2012 peaks olema matemaatilised teadmised. Eelmisel PISA-testil 2010 olid minu meelest loodusteadused ja enne seda oli funktsionaalne lugemine ehk siis lugemisoskus.
Sirli Põld: Ja see aasta on rahanduse kohta küsimused.
Anu Luure: Niipalju kui nägime, oli palju matemaatilisi ja panganduse küsimusi.

Millised on Eesti õpilaste tulemused PISA-testis olnud võrreldes teiste riikide õpilastega?
Anu Luure: Me oleme ikkagi seal ülevalpool keskmist, testil on head tulemused.
Sirli Põld: Võrreldes Venemaaga on Eestil tõesti väga head tulemused!
Anu Luure: PISA-testi mureks on vast see, et meil ei ole väga palju tippe, aga keskmine tulemus on kõrge, et väga nõrku õpilasi Eestis ka ei ole. Meie lähinaabritest on kõige paremad tulemused Soomel.

Intervjuu/küljendus/esitlus: Grete Torger

Lõpp

Detsembri- ja aprillikuu meediarühm on nüüdseks oma tegevuse lõpetanud. Siin ka väikene ülevaade, mida me e-kursuse kohta arvame.

Positiivsed küljed:
-Loovus – valikuvabadus läheneda asjadele nii nagu endal soovi on. Rakendada oma ideid ja visioone, kindlate piiride/mallide puudumine.
-Vaheldus/uudsus – e-kursus tõi kindlasti vaheldust tavapärasele klassikalisele koolitööle.
-Arendav – arenes suhtlusoskus, koostöö, planeerimisvõime, sai õpitud uusi asju tehnika ja meedia vallas.
-Praktilisus – võimalus rakendada eelnevalt õpitut meedia tundidest.
-Hea ülevaade koolis toimuvast – väga tore on hiljem vaadata erinevaid foto- ning videojäädvustusi etendustest ja etteastetest.

Negatiivsed küljed:
-Puudused väljaõppes, näiteks tehnika kasutuse puhul.
-Probleemid tehnikaga – tühjad akud jm.
-Suur ajakulu teatud tööde puhul.

Meie rühm tahab omalt poolt tänada õpetajaid ja õpilasi, kes olid nõus meiega koostööd tegema ning meid abistama, kooli juhtkonda, kes informeeris meid erinevate sündmuste kohta, meedia õpetajat, kes nõuandeid ja kriitikat jagas. Soovime ka omalt poolt edu maikuu rühmale ning kõigile tulevastele e-kursuslastele.

Ühiskonna riiklik eksam

Reedel, 29.aprillil toimus riiklik ühiskonna eksam. Sooritajaid oli kokku 40. Eksam toimus meie kooli aulas ilma vaheaegadeta ja oli 4 tundi (240 min) pikk. Eksamitöö oli A4 formaadis ja koosneb arutlusest (valida sai kuue teema hulgast; 20 punkti)ja ülesannetest (80 punkti). Ühiskonna riigieksam sooritati kirjalikult.

Soovime kõikidele häid tulemusi!

Intervjuu ühhiskonna eksami sooritaja, Risot Pajustega.

Miks valisite just ühiskonna eksami?
Õppisin ka 9. Klassis ühiskonda. See teema huvitab mind ka koolitunni väliselt. Olen aktiivne uudiste lugeja ja üritan end maailmas toimuvaga kursis hoida.

Kas ühiskonna eksam seostub kuidagi ka teie tulevase ametiga?
Otseselt ei seostu, aga laiem silmaring tuleb alati kasuks!

Kas olete oma eksami sooritusega rahul?
Olen küll rahul ja loodan küllatki head tulemust.

Kas kahetsete, et valisite ühiskonna eksami?
Ei kahetse absoluutselt.

Kas soovitaksite ka teistel tulevikus ühiskonna eksamit valida?
Soovitan küll, kuid teadku, et see ei ole nii kerge kui kõik räägivad. Selleks peab ka õppima, nagu igaks teiseks eksamikski.

Tekst/intervjuu/foto:Anna Gontsarova
Illustratsioon/küljendus:Martin Roosna