Valikkeemia rahvas käis Tallinna Ülikooli laboris

16. mai 2011



Video: Alina Botina

Pidu keset koolipäeva

Selle aasta 19. nädal oli Lillekülas pühendatud erinevatele kaunitele kunstidele. Ei erinenud teistest päevadest ka nädala keskmine päev – kolmapäev. Kolmapäev kuulus muusikale. Aulasse oli kogunenud rahvast nagu murdu, õhus oli tunda ootusärevust nii esinejate kui ka pealtvaatajate poolt. Kogu selle pinge allikaks oli kohe-kohe algamas olev Solistide Laulukonkurss esimestele kuni neljandatele klassidele. Nagu eestlastele kombeks: alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama, nii oli ka seekord. Rahva kütsid soojaks kõige väiksemad ja mida esineja edasi, seda toetavamaks ning kaasaelavamaks muutus ka publik. Peale viimast, 19ndat esinejat, ei suutnud pealtvaatajad oma emotsioone enam tagasi hoida, massiivse aplausiga toetati kõiki lavale astunuid ning siis oldi sunnitud tagasi klassidesse minema. Teekond klassiruumidesse möödus valjuhäälsete rõõmuhõigete ja laulu saatel. Selle rahvamassi meeleolu arvestades võis arvata, et pidu jätkus veel ka matemaatilisi tehteid lahendades või etteütlust tehes.
Nagu igal konkursil, oli ka sellel žürii, kes valis oma lemmikuid, aga kuna nii tähtsat otsust ei saa teha kiirustades, siis tehakse võitjad teatavaks veerandi ning ühtlasi ka aasta lõpuaktusel.

Omalt poolt täname esinejaid ning kogu korraldusliku poolega tegelevaid isikuid üleüldises mõttes, kes toovad igasse halli ja kohutavalt igavasse koolipäeva natukenegi päikest ja rõõmu.

PS! Tšeki veel soliste

Loo autor: Mikk Maasik

Fotograaf: Mikk Maasik

Kunstineljapäeva ülevaade

Video: Alina Botina
Pildid: Greta Joost

Inglise keele eksam

2.-6. maini toimus üle-eestiline inglise keele eksam, mis koosnes kahest osast: kirjalikust ja suulisest. Kirjalik eksam toimus 2. mail ja sai alguse kell 10 ning kestis 4 tundi koos väikse vaheajaga. Suuliseks eksamiks oli vaja moodustada järjekord, et mis päev keegi jutustab. 3 mail jutustasid need õpilased, kellel oli tulemas matemaatika eksam, see oli sellepärast, et neil jääks rohkem aega eksami kordamiseks. Ülejäänud õpilased said valida endale sobiva päeva, millal jutustada. Nii kirjalik kui ka suuline eksam viidi läbi meie kooli aulas. Eksamikomisjonis olid direktor Jaan Paas ja inglise keele õpetajad Meeri Sild ja Liis Olt. Samuti oli meie koolis ka välisvaatleja, kes jälgis eksamil õpilasi koos komisjoniga.

Intervjuu inglise keele eksami sooritaja, Tanel Karroga

Miks sa valisid inglise keele eksami?

Valisin, sest inglise keele eksami tulemust vaadatakse mitmetes ülikoolides sisseastumisel. Samuti on mul inglise keele hinne alati võrdlemisi hea olnud. Üldiselt on tegu üsna kerge eksamiga, kui eelnevalt piisavalt tööd on tehtud.

Kaua sa eksamiks valmistusid?

Eksamiks vajaliku ettevalmistuse sain tegelikult koolitundides ja konsultatsioonides käies, vastavad valikkursuse tunnid algasid juba selle kooliaasta algusest. Eksam koosnebki tegelikult 12.klassis korratud materjalidest. Suuliseks eksamiks vajaliku sain ma tundidest viimase poole aasta jooksul, mil harjutasime monolooge ja dialooge. Inglise keele eksamiks valmistutaksegi sisuliselt terve 12. klassi vältel. Kui varem aine vastu huvi pole tundnud ja viimasel nädalal enne eksamit õppima hakkad, jääb ka tulemus tõenäoliselt madalaks.

Mis teemal sa rääkisid eksami suulises osas?

Suulise eksami monoloogi osas rääkisin teemal "miks on mõistlik peale gümnaasiumi lõpetamist 1 aasta tööd teha, enne ülikooli minemist" või midagi säärast. Rollimängus pidin küsima küsimusi õpetajalt, kes oli osa võtnud ülemaailmsest interneti päevast

Selle aasta kuulamisülesanne olevat teistest raskem olnud, kuidas suhtusid sina sellesse?

Kuulamisülesandeid oli minu arust kokku kolm. Neist esimesed kaks ei olnud ülemäära keerulised, aga probleeme tekitas viimane kuulamisülesanne, kus tuli täita lüngad raamatu autori jutu järgi. Jutt oli kiire ja suuremahuline, samas täidetavaid lahtreid palju. Kokkuvõttes oli kuulamise osa tõesti veidi keerulisem kui eelnevatel aastatel.

Tekst/Intervjuu: Kaspar Koosma

Kevadkontsert, mis publikut külmaks ei jätnud

11.mail toimus aulas 1.- 4. klasside kevadkontsert.
Kontsert algas regilauluga „Sõmeralt sõrmikulle“ mudilaskoori esituses ja taustaks kõlas flöödiansambel. Järgemööda tulid esitusele teisedki mudilaskoori laulud.
Lembit Veevo „Karulaane jenka“ laulu laulsid 1. ja 2. klasside poisteansambel.
Järgnevalt tantsis Aleksandra Kogermann 3. c klassist katkendi balletist „Luikede järv“.
Siiski ei möödunud kevadkontsert ilma viperusteta. Parasjagu kui 4. b klassi liikumisrühm "Tantsurõõm" oma tantsu esitas, kadus muusika ja nende tants lõppes oodatust varem.
Kevadkontserdi tipphetk oli etendus „Kaksteist kuud“, mida etendas kooli näitering Kadri Lepiku juhendamisel. Peategelaseks oli tüdruk, kes kohtus kõigi kaheteist kuu esindajatega ning sai neilt kingiks kimbu lumekellukesi. Etenduse ideeks oli, et imedesse tuleb uskuda. Osade lastevanemate arvates oli „Kaksteist kuud“ paraja kestusega ning lastel olid seljas vahvad kostüümid.

Tekst/pildid/esitlus: Grete Torger
Video: Alina Botina

Sirli Põld: PISA-test uurib õpilaste intelligentsus taset

Esmaspäeval, 2. mail sooritasid 1995. aastal sündinud õpilased PISA eelteste 2012.
PISA eeltestide läbiviijateks olid Sirli Põld ja meie kooli direktori asetäitja Anu Luure.
Järgnevalt lühiintervjuu nendega!

Mida kujutab endast PISA-test?
Sirli Põld: PISA-test on ülemaailmne õpilaste uuring, kus siis uuritakse seda, mida kool õpilastele annab ja üldist õpilaste intelligentsus taset. Nende arutlemisoskust, teadmisi matemaatikas, loodusõpetuses või lugemises.
Anu Luure: See omapära veel, et praegu hetkel on tegemist PISA eeltestiga. Järgmisel aastal on PISA päris test ja seda teevad ülemaailmselt erinevate riikide õpilased, kes on sündinud ühel kindlal sünniaastal. Kõik riigid teevad samasuguseid ülesandeid.

Millised ülesanded on PISA-testis?
Sirli Põld: Läbiviijad seda ei tea, teavad ainult õpilased. Meie ei ole neid lugenud ega pole õigustki.
Anu Luure: Erinevatel PISA-testi aastatel on rõhuasetus erinev. Aastal 2012 peaks olema matemaatilised teadmised. Eelmisel PISA-testil 2010 olid minu meelest loodusteadused ja enne seda oli funktsionaalne lugemine ehk siis lugemisoskus.
Sirli Põld: Ja see aasta on rahanduse kohta küsimused.
Anu Luure: Niipalju kui nägime, oli palju matemaatilisi ja panganduse küsimusi.

Millised on Eesti õpilaste tulemused PISA-testis olnud võrreldes teiste riikide õpilastega?
Anu Luure: Me oleme ikkagi seal ülevalpool keskmist, testil on head tulemused.
Sirli Põld: Võrreldes Venemaaga on Eestil tõesti väga head tulemused!
Anu Luure: PISA-testi mureks on vast see, et meil ei ole väga palju tippe, aga keskmine tulemus on kõrge, et väga nõrku õpilasi Eestis ka ei ole. Meie lähinaabritest on kõige paremad tulemused Soomel.

Intervjuu/küljendus/esitlus: Grete Torger

Lõpp

Detsembri- ja aprillikuu meediarühm on nüüdseks oma tegevuse lõpetanud. Siin ka väikene ülevaade, mida me e-kursuse kohta arvame.

Positiivsed küljed:
-Loovus – valikuvabadus läheneda asjadele nii nagu endal soovi on. Rakendada oma ideid ja visioone, kindlate piiride/mallide puudumine.
-Vaheldus/uudsus – e-kursus tõi kindlasti vaheldust tavapärasele klassikalisele koolitööle.
-Arendav – arenes suhtlusoskus, koostöö, planeerimisvõime, sai õpitud uusi asju tehnika ja meedia vallas.
-Praktilisus – võimalus rakendada eelnevalt õpitut meedia tundidest.
-Hea ülevaade koolis toimuvast – väga tore on hiljem vaadata erinevaid foto- ning videojäädvustusi etendustest ja etteastetest.

Negatiivsed küljed:
-Puudused väljaõppes, näiteks tehnika kasutuse puhul.
-Probleemid tehnikaga – tühjad akud jm.
-Suur ajakulu teatud tööde puhul.

Meie rühm tahab omalt poolt tänada õpetajaid ja õpilasi, kes olid nõus meiega koostööd tegema ning meid abistama, kooli juhtkonda, kes informeeris meid erinevate sündmuste kohta, meedia õpetajat, kes nõuandeid ja kriitikat jagas. Soovime ka omalt poolt edu maikuu rühmale ning kõigile tulevastele e-kursuslastele.