Friday, April 15, 2011

VII üleriigiline meedia konverents Põltsamaa Ühisgümnaasiumis

On juba traditsiooniks kujunenud, et igal varakevadel koguneb Põltsamaa Ühisgümnaasiumi aulasse kokku erinevaid meediategelasi. VII üleriigiline meedia konverents toimus neljapäeval, 14.aprillil ning kandis nime „Inimene meedia mõjuväljas“. Konverents avati kooli direktori Aimar Arula poolt. Järgnevalt sai sõna ajalehe Postimees fotograaf Raigo Pajula, kes tutvustas meile eelmise aasta kõige populaarsemaid pressifotosid. Esiteks esitles ta parimaid spordifotosid, mis olid kohati koomilised, kuid andsid edasi täiel hulgal emotsioone – üks pilt räägib rohkem, kui tuhat sõna. Teiseks esitles ta parimaid portreefotosid ning kolmandaks olemusfotosid (kõik fotod, mis ei kuulu spordi ega portree valdkonda). Raigo Pajula on seotud praegu väga aktuaalse teemaga, mis on kindlasti jõudnud tänaseks iga eestlase kõrvu. Nimelt, see mees on kuulsa pildi „Sangari langus“ autor, mis illustreeris 7.aprilli Postimehe esilehte. Pajula ütles selle kohta nii palju: „Meedia peegeldab sündmusi ja asju nii, nagu nad on. Inimesed teevad ise omad järeldused. Mul polnud endalgi hea tunne seal seista ja pilte teha, nähes meie suusatajat sellises olukorras. Kuid see on reaalsus.“


Järgnevalt esinesid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi muusikaklassi õpilased Ragne ja Kristiina looga „No place that far“ ning puhkpilliorkester.

Päev jätkus Äripäeva ajakirjaniku Margit Toovere esitlusega visuaali tähtsusest. Saime teada, kui tähtsad on ligitõmbavad ning suured pealkirjad, samuti ülepakutud kujunduse mittevajalikkusest.

Kaader Margit Toovere ettekandest - näide sellest, kuidas foto lugejat mõjutab

Peale kohvipausi esineb Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi meedia õpetaja Epp-Mare Kukemelk, kes on ühtlasi ka portaali Delfi toimetaja. Temaga oli kaasas Tallinna 37. keskkooli õpilane Oliver Hainsalu, kes on küll tema õpilane, kuid samas ka kolleeg. Oliver on kõigest 17-aastane Delfi „Noorte hääle“ toimetaja, kes teeb oma tööd kooli kõrvalt.

Epp-Mare rääkis Facebook’i tähtsusest töövaldkonnas. Näiteks läbi Facebook’i sai ta ühenduse eestlastega Jaapanis pärast maavärinat, et aru pärida, kuidas on nende seisukord. Samuti võttis Epp-Mare ühendust oma kunagiste kirjasõpradega Jaapanist, kellelt sai ta informatsiooni ning olukorra teavet läbi jaapanlaste endi silmade. Samuti rõhutas ta, kui tähtis töövahend on tema jaoks Facebook. Tema sõnul on see portaal keelatud paljudes riikides, näiteks Hiinas ja Põhja-Koreas ning samuti ka paljudes töökohtades.


„Noorte hääl“ – „Rahva hääle“ noorem vend. See sai alguse 2010. aasta augustis, kui noortel tuli plaan ise ajakirjandust teha. Selle sihtgrupp on 13-18 eluaastat, kuid on ka nooremaid ja ka vanemaid lugejaid. Rubriigid – chilläks (vaba aeg), In (mood), Pipar (sotsiaalmured, alkohol, seks), Sahtlist välja (omalooming), Kool. Samuti on saidil olemas ka oma foorum, kus saab asju osta, müüa, vahetada jne. Tegeletakse väga palju lugejatega, kes saadavad Dr.Noormannile oma murekirju ning neilt vastuseid ootavad. Kuid tihti tuleb kirju, millele ei ole just väga lihtne vastata. Näiteks: „Kas ma peaks ka oma kaenla- ja jalakarvu raseerima, kui mu klassiõed seda teevad?“ Saidil on iga nädal keskmiselt 50 000 külastajat, kuid tulevikus proovitakse seda saiti veelgi perfektsemaks ning meelelahutuslikumaks muuta.

12. klassi kodunduse eksami raames valmistatud suupisted

„Noorte Hääle“ tutvustusele järgnes 20-minutiline lõunapaus. Seejärel astusid üles õpilased oma uurimustööde ettekannetega. Esimesena astus üles Teele Talve Pärnu Hansagümnaasiumist. Tema ettekanne kandis nime „Multifilmide ja interneti mõju lasteaialastele“. Tehti juttu nii küberkiusamisest, tehnopedofiiliast kui uuriti ka mida ja millise sisuga saateid lapsed kõige enam vaatavad. Selgus, et 50% lapsevanematest ei piira seda, mida tema laps võib televiisorist vaadata.

Järgmisena astus üles Marili Vosmi Gustav Adolfi Gümnaasiumist, kes rääkis omadussõnade kasutamisest trükimeedias. Selgus, et reklaamides kasutatakse kõige enam suhtelise omadusi edastavaid omadussõnu, mille abil rõhutatakse peamiselt toote kvaliteeti, soodsust ja uudsust. Selgus ka, et omadussõnad on enamasti algvõrdes ning kõnekujundites oli kõige levinum epiteet.

Temale järgnes Liina Tamm Jõgeva Gümnaasiumist, kelle teemaks oli „Igapäevasuhtlus reklaamitarbijana“. Selgus, et toodete/teenuste pakkumisel on kõige levinumaks vormiks sina-vorm, kuna see väljendab sõbralikkust, mitteformaalsust ning usalduslikkust. Vähe on kasutuses eitavaid vorme, täislauseid, loetelu ja slängi.

Seejärel astus üles Martti Orr Põltsamaa Ühisgümnaasiumist. Tema teemaks oli arvuti kasutamine matemaatika tunnis. Ta oli läbi viinud uurimustöö oma koolis, millest selgus, et PÜG's on head võimalused arvuti kasutamiseks (arvutiklass, arvuti igas klassiruumis, prožektorid, interaktiivne tahvel) ning suurem enamik küsitletutest oli arvuti kasutuse hulgaga rahul oma koolis.

Viimane ettekanne oli interneti ja andmepiraatluse teemadel Holger Upsari poolt, kes on samuti Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilane. Selgus, et 90% Eestis kasutatavast tarkvarast on piraattarkvara. 75% küsitluses vastanutest oli piraatluse põhjenduseks toonud seda, et tooted on liiga kallid.

PÜG õppealajuhataja, ürituse peakorraldaja Tiia Mikson ja direktor Priit Aimla

Ettekanded võtsid vähem aega, kui kavakohaselt plaanitud oli ning üritus jõudis lõppeda veidi enne etteseatud ajaraame. Ürituse lõpetas PÜG direktor Aimar Arula ning ta avaldas tänu
ürituse peakorraldajale Tiia Miksonile ja kõigile teistele asjaosalistele. Kohale tulnud koolide esindajad said ka PÜG poolt väikesed kingipakid.

Visake ka pilk peale intervjuudele, kus selgub ka Raigo Pajula Liibanonis käigust, Oliver Hainsalu teekonnast Delfi Noorte hääle toimetajaks ning palju muud huvitavat.

Et tekitada ka visuaalset pilti ürituse toimumiskohast Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, sai tehtud seal ka mõned pildid ning kõrvutatud need meie enda koolis avaneva vaatepildiga.



Tekst:Andra Tell/Martin Roosna
Fotod:Andra Tell
Film:Maris Püüe/Andra Tell
Montaaž:Tuljo Ööbik
Intervjueerija:Martin Roosna
Slideshow:Krete Beljaev

Me tahaks oma poolt tänada Maris Püüet 11a klassi meediarühmast, kes oli nõus vastu tulema ning filmima ühtlasi intervjuud Raigo Pajulaga!

No comments:

Post a Comment