Võrkpalliturniir

Taas toimus meie koolis võrkpalli jõuluturniir, mis on meil juba traditsiooniks kujunemas. Jõuluturniir toimus 23.detsembril, kooli viimasel päeval gümnasistide vahel. Igast klassist osales 2 võistkonda. Ühte võistkonda kuulus 6 parimat naissoost liiget ja teise 6 parimat meessoost liiget. Samuti paljudes võistkondades olid varumängijad, kes olid mitmetes võistkondades vajalikud vigastuste tõttu või lihtsalt vahetuse soovi korral. Mäng koosnes kahest poolajast. Kumbki pool kestis 15-punktini, viigi korral toimus ka kolmas geim 10-punktini. Osalejaid oli väga palju ja kaasaelajaid oli veel rohkem, mis oli eriti tore ja tõi mängijatele juurde veelgi rohkem võistlustunnet. Samuti õpilastele tulid kaasa elama õpetajad, mis oli nendest väga kena. Parimaid autasustati Kalevi maiustustega. Seega tahaksin öelda, et jõuluturniir möödus suurepäraselt.

Tulemused:
Tüdrukud: Poisid:

1.koht 12B 1.koht 11B

2.koht 10B 2.koht 12A

3.koht 11B 3.koht 10A

Fotod: Andra Tell
Tekst: Anna Gontsarova

Küljendus: Martin Roosna

Gümnaasiumi ja 9. klasside jõulupidu

21. detsembril külastas jõuluvana ka meie koolimaja. Aulasse olid kokku tulnud gümnaasiumi õpilased ning 9.klassi õpilased. Jõulupidu oli organiseeritud 12.klasside poolt Suurbritannia stiilis. Õpilased said jälgida võistlust „Britains got talent“, kus esinesid meie kooli õpilased ja õpetajad laulu- ja tantsuetteastetega. Jõuluõhtujuhid olid Kert ja Anna-Liisa 12A klassist. Samuti olid kaetud lauad, kust sai head näksi. Õhtu lõpes jõuluvana sissetulekuga, kes jagas meie õpetajatele jõulukinke, aga vastu pidid meie kaunid õpetajad ka midagi tegema. Paljud olid lugenud luuletust, kuid meie kehalise õpetaja Rum oli teinud vägevat kätepeal seisu. Õhtu möödus rahulikult ja kõik kohad olid jõulumeeleolu täis. Lõpetuseks oli esitatud 12.klasside poolt laul „Küünlavalgus“ ja edasi sai lihtsalt vestelda oma koolikaaslastega ja nautida jõulumuusikat. Ja nii möödusidki meie koolis jõulud. Kauneid jõule ja head uut aastat kõigile!

Fotod: Laura Lepp
Tekst: Anna Gontsarova
Küljendus: Martin Roosna

5-8. klasside jõulupidu

Kolmapäeval, 22. detsembril toimus meie kooli aulas 5.-8. klasside jõulupidu. Üritus oli väga meeleolukas ning sai palju tantsitud, söödud-joodud ning käis külas jõuluvana.

Alustuseks tantsisid 7B klassi tüdrukud ning seejärel tervitasid õhtujuhid publikut. Järgmisena esinesid 7B klassi tüdrukud lauluga „Suudlus läbi jäätunud klaasi”. Ka rahvas oli oodatud kaasa laulma. Peale nende esinemist tulid lavale kaks tüdrukut, Kerli Pärna ja Katherin Paas, kes laulsid „Lumelaulu”. Seejärel oli väike paus ning õpilased ja õpetajad said tantsida, süüa-juua ning omavahel rääkida ja muljetada. Pärast pausi esinesid kahe lauluga Mirell 8A’st ja Karola 9A’st. Esimesena laulis Karola laulu „Nicest thing” ning Mirell saatis teda kitarril. Teisena esitasid nad koos laulu „Fireflies”. Seejärel tantsisid publikule 7. klassi tüdrukud laulu „Wild dances” järgi. Järgmisena tulid lavale 11B klassi tüdrukud, Anna Gontsarova ja Jennifer Scholz, kes esitasid samuti tantsu. Peale gümnasistide tantsu said 7. klassi tüdrukud võimaluse oma tantsu uuesti esitada, sest neil pandi esimene kord laul poole pealt mängima. Kui esinejad olid oma etteasted lõpetanud, siis pandi muusika mängima ning kõik said jälle tantsida.

Ülejäänud piltide nägemiseks kliki SIIA

Kui tantsud tantsitud, saabus põhikoolile külla õhtu oodatuim külaline, jõuluvana. Koos jõuluvanaga lauldi mitmeid jõululaule nagu „Talvevõlumaa” ja „Rudolf the Rednose Reindeer”. Peale rõõmsaid laule oli aeg õpilastele kingitusi jagada. Kinkide kättesaamiseks pidi igast klassist üks õpilane kingikoti oma klassile välja lunastama. Ürituse lõpus toimus loosimine, kus jagati välja 3 Megazone’i priipääset ja 3 kino voucherit.

5.-8. klasside jõulupidu oli tore ning kinkiderohke!

Tekst/fotod: Kristiina Jaama
Küljendus: Martin Roosna

Heategevusprojekt "Väike jõuluime"

Teisipäeval, 21. detsembril toimus meie koolis 3. ja 4. vahetunni ajal hetegevuslik laat. Üheskoos kogusime raha füüsika katsete tarvis vajalike vahendite soetamiseks. Väga suurt osavõttu näitasid üles just õpetajad. Õpetajad Liis Olt, Marje Nurk ja Meeri Sild, kes küpsetasid koogid, mis kadusid letilt esimese vahetunniga. Jättes järgmiseks vahetunniks alles, vaid pool kooki. Samuti võttis projektist osa ka Viljar Laasi ise, kes küpsetas piparkooke, mis samuti viimseni ära osteti. Kokku koguti „Väikese Jõuluime” projektiga 250 krooni, mis antakse kolmapäeval üle, õpetajale Viljar Laasi. 

Olen tänulik Marje Nurgale, kes andis suure panuse, selle projekti elluviimisel!

Seoses „Väikese Jõuluime” projektiga, esitasime paar küsimust ka Viljar Laasile.

Pärisime emotsioone, seoses projektiga ja sellest kogutud rahaga, mille täna, 22. detsembril saime õpetajale Viljar Laasi üle anda.

Viljar Laasi ja Laura Lepp

Kuhu kavatsete kogutud raha investeerida?

Investeerin 11. klassi elektriõpetusse. Ehk siis patareide ja akude ostmisesse.

Millised on emotsioonid, seoses projektiga?

Väga üllatavad. Ei teadnud, et projekt toimub ja üllatus oli suur, kui sain teada, kui aktiivsed 11. b klassi tüdrukud on. Said paraja üllatusega hakkama.

Kuidas möödus piparkookide küpsetamine, kas oli ka äpardusi?

Jah, ütleks nii et pool pannitäit läks kaduma, ülejäänud läks õnnelikult.

Kas te tegite need piparkoogid ise?

Jah. Aga onupoja lapsed aitasid kaunistada.

Mis on Teie Uusaastalubadus?

Ma ei anna aastalubadusi! (Nendib naerdes)

Ja mis on Teie jõulusoov? (Mitte materiaalne)

Kõigile head südant ja sooja hinge!

Selleks korraks on laat lõppenud, kuid kindlasti tuleb selliseid projekte veel!

Idee/teostus/tekst/fotod: Laura Lepp

Küljendus: Martin Roosna

3. klassid Rakvere jõululinnas

Reedel, 17. Detsembril sõitsid kolmandad klassid Balti jaamast jõulurongiga Rakvere jõululinna. Mida seal täpsemalt tehti, selgub alltoodud intervjuust 3C klassi klassijuhataja Ly Elhiga (pildil).

Mis toimus Rakvere jõululinnas? Millega lapsed seal tegeleda said?
Rakvere jõululinnas oli lastel kõigepealt väga ilus jõululinna avamine korraliku kahuripauguga. Peale seda järgnes jõuluetendus ja jõululõuna ning peale jõululõunat jagati lapsed kõik erinevatesse töötubadesse. Lastel õnnestus vaadata siis kõiki vanaaegseid võitlemisvahendeid ja ka ise proovida kõiki vehklemistrikke. Peale seda käisime me piparkooke kaunistamas, igaüks sai endale glasuurida piparkoogi. Sai vermida oma mündi ja valmistada oma küünla. Käisime ka sellises võlukojas, kus savist kulda valmistati ja muidugi ka kummitustetuba ei jäänud meil vahele. Väga mitmekesised ja põnevad tegevused. Rongis oli juba alguses viktoriin ja oli võimalus osta omale loteriipileteid ja tagasiteel toimus viktoriini võitjate autasustamine ja kõik loosid said oma võidud kätte. Sõit oli meie joaks igati meeleolukas, vaatamata sellele, et ilm oli külm, aga meeleolu oli kõrge veel tagasi tulles raudteejaamaski.

Nii et kõik, nii teie, kui ka lapsed jäite reisiga rahule?
Ma arvan küll, et me jäime rahule sellepärast, et see oli jälle midagi uut. Rongis sai igaüks päkapikult kingitusegi, nii et päev oli nagu selles mõttes täiuslik.

Kas plaaniksite ka järgmine aasta midagi analoogset korraldada?
Meil on selline mõte, et iga aasta korraldame midagi muud. Eelmisel aastal oli meil jõuluteater, sellel aastal oli reis ja üleeelmisel aastal tegime näitemängu. Järgmisel aastal vaatame, mõtteid on meil erisuguseid, et igal aastal jõulud oleksid kordumatud.

Kas on ka mingit eriti meeldejäävat asja, mis on saanud eri aastatel klassidega tehtud jõulude puhul?
Kõige meeldivam on vast Mahtra talumuuseumis käik ja Eero kõrtsis vanas suitsutares peetud jõulud. Ma arvan, et need on ka lastele kõige meeleolukamad. 1.klassis käisime jõulude ajal vabaõhumuuseumis, Kaluri talus, see oli ka hästi huvitav ja tore. Valasime õnnetina ja tegime kõiki selliseid toredaid vanaaja asju.

Suur tänu Ly Elhile intervjuu ja fotode eest!

Tekst: Martin Roosna Fotod: Ly Elhi

Laul "Oh, Viigipuu"

Idee: Gunnar Einlo
Teostus: 11b klassi poisid Klaverisaade: Kaspar Koosma
Video/montaaž: Tuljo Ööbik

2. klasside jõulupidu

Esmaspäeval, 20.detsembril toimus meie koolis 2.klasside jõulupidu. Õpilased esitasid näidendi, mille peaosaliseks oli väike tüdruk, kelle võõrasema saatis ta jaanuari kuus tuisuse ilmaga lumelilli korjama. Teel metsa kohtus tüdruk kõigi aasta kaheteistkümne kuuga. Tüdruk kurtis jaanuarile oma muret – ta polnud leidnud mitte ainsatki lille. Jaanuar ütles tüdrukule, et jaanuari kuus ei olegi võimalik lilli leida, sest alles märtsi kuus hakkavad lilled õitsema. Tüdruk vastas, et seljuhul peab ta ootama metsas märtsi kuuni. Koju ta tagasi minna ei saanud – võõrasema oleks pahastanud, kui tüdruk ilma lilledeta koju tagasi oleks läinud. Kuudel hakkas tüdrukust kahju ning nad tegid nii, et koheselt saabuks märtsi kuu. Tüdruk sai oma lumelilled, kuid koju jõudes sai ta siiski pahandada. Nimelt sellepärast, et ta kuudelt ainult lumelilli oli küsinud. Võõrasema arust oleks võinud küsida kuudelt ka seeni, õunu jms. selleks, et need maha müüa. Kui tema seda kõike kuudelt nõudma läks, siis kuud tema soove ei täitnud.

Peale näidendit saabus jõulupeo tipphetk – saabus jõuluvana. Lapsed esitasid jõuluvanale loo „Vares vaga linnuke..“. 2A klass esitas jõuluvanale loo „Talv on jälle tulnud“, 2B esitas peale laulu laulmist ka jõuluvanale luuletuse. Lõpuks lauldi ka ühislaul „Tiliseb tiliseb aisakell“. Lapsed said kätte oma kingid ning sellega oli jõulupidu lõppenud.

Tekst/fotod: Andra Tell
Küljendus: Martin Roosna

Loovuse kursus

Tegin ka väikese intervjuu kursusel käiva õpilase Greta Joostiga (pildil).

Mis Teile Loovuse kursuse juures meeldib?

Meeldib kõik! Esiteks, toob Kalev Kalevi šokolaadi. Kalev jagab tihti meiega oma lõbusaid seiklusi elust ning innustab meid teistest erinema. Meil saab seal väga palju nalja! Ja kõige parem-selles kursuses ei saa hindeid ning meil on tihti vabad käed. Ühesõnaga, meile antakse kätte vahendid ja meie teeme, mida oskame. Vot nii tore see ongi!

Mida on Loovuse kursus Teile seni juurde andnud?

Minule isiklikult pole see midagi erilist juurde andnud, ainult hea tuju ja palju mõtlemisainet.

Kas kursus toimub kindlates piirides või on iga kord erinev?

Sellel kursusel polegi piire! Iga kursus on erinev, on ju mitmeid erinevaid viise kuidas ennast väljendada, selles kursuse mõte ongi. Kunst on lai mõiste, nii laiad on ka kursuse piirid.

Mida täpsemalt kursusel tehakse?

Kui onu Kalev toob trummid, siis mängime trumme. Kindlasti joonistame, maalime, voolime ja teeme muid asju. Näiteks täna mäkerdasime värvidega. On plaan ka minna väljaspoole kooli. Lähme näiteks kunstnike galeriidesse. On jutuks ka tulnud minna sepikotta ja ehteid teha. Soovitan kõigile ise vaatama tulla!

Kas oskate sõnadesse panna kursuse meeleolu?

Meeleolu on hea! Tegelikult teeb juba Kalevi sõbralikkus tuju eriliselt heaks.

Slaidid/intervjuu: Laura Lepp
Küljendus: Martin Roosna

Jõulukaartide meisterdamine

Kolmapäeval, 15. detsembril sai õpilasesinduse ruumis meisterdada jõulukaarte.

Fotod: Tuljo Ööbik

Narkoennetus filmivõtted meie koolis

Eile, 15. detsembril käis meie koolis kümmekond töötajat firmast Kuukulgur, kes filmisid Tervisearengu Instituudi poolt tellitud klippi narkoennetusfilmi jaoks. Võtted kestsid ligi kaks tundi ja toimusid peamiselt ruumis 407, kuid filmiti ka kooli koridoris. Klippi on võimalik näha tõenäoliselt uue aasta algusest ning seda hakatakse näitama erinevates koolides üle Eesti. Meie koolis filmitud klipp räägib loo poisist, kes on sattunud kanepipsühhoosi ning on kaotanud selge meelemõistuse. Ta mõtleb välja vandenõuteooria, mille kohaselt Tallinna Vesi mürgitab joogivett Venemaalt imporditud elavhõbedaga ning kogu tegevus toimub selleks, et Reformierakond hääli juurde võidaks.

Kas teie suudate vandenõuskeemi lahti mõtestada?
(suurendamiseks kliki pildile)

Õnnestus ka kätte saada päris mitu asjaosalist, kellelt sai küsitud mõned küsimused. Esimeseks neist osutus Hendrik Saks(pildil vasakul), kes töötas võtteplatsil valgustajana.

Hendrik Saks ja Madis Ligema

Milles seisneb valgustaja töö võtteplatsil?
Valgustaja peab vaatama, et pilt tuleks korrektne ja kui vaja, siis valgust juurde panema. Aga iga kord ei tule valgust juurde panna, vaid peab hoopiski varjama. Vaatama, et varju ja valguse tasakaal oleks normaalne. Videokaamera ise ei kannata väga tugevat valgust, aga päris must ka ei saa olla. Videokaamerale on kõige parem keskmine valgus.

Kas valgustaja amet on kerge amet?
Üldiselt ega see väga kerge amet ei ole, ühest kohast teise peab muudkui sõitma. Kuid samas on see ka väga huvitav amet, mitte kunagi ei pea sa ühte ja sama tööd tegema kaks korda. Sõida ringi ja tee erinevaid asju. Põhiliselt teen ma reklaame, filme ma eriti palju ei tee.

Kui kaua te selle ameti peal juba olete olnud?
10 aastat tuleb ära, või isegi rohkem.

Kuidas läks teil tänane päev?
Tänane päev oli hirmus lihtne, kuna siin oli ühtlane valgus juba olemas ja midagi juurde väga ei olnud vaja panna.

(intervjueerija mõtted said otsa, kuid kõrvalt tõttas appi meedia õpetaja Kukemelk, kes pakkus välja ka omapoolse küsimuse)

Milline on üldse hea valgus? Kas päevavalgus või lambivalgus või hoopiski mõni muu valgus?
Üldiselt ei kasuta me kunagi neid lampe, mis on päevavalguslambid, nendel on hästi palju rohelist tooni sees ja seda rohelist tooni pärast arvutis eemaldada on päris raske. Tavaliselt filmime seetõttu ikka oma valgusega, aga kuna siin on eelarve väiksevõitu, siis kasutan ikka kohalikku valgust.

(heliseb mobiiltelefon, intervjuu lõppeb ja valgustaja peab tagasi tööpostile naasma)

Kõrvalt ilmub aga lagedale produtsent Madis Ligema (üleval pildil paremal), õigemini, ta pole vist isegi täiesti kindel oma tänastes tööülesannetes, kuna tema suust kostub lause „..olen vist täna produtsent või midagi sellist“

Ehk räägiksite, mis siin toimub?
Täna on üks võttepäev Tervisearengu Instituudi poolt tellitud õppevideole, mis räägib narkoennetusest. Täna filmisime ühte ststeeni ühe poisi elust, kes on hakanud noorelt kanepit tarvitama ja tal on tekkinud kanepipsühhos ja ta keerab täiesti ära ning joonistab siia tahvli peale skeemi (intervjueeritav liigub klassiruumi ukseni, et eelpool mainitud skeemi näidata).

Ta on ise välja mõelnud välja vandenõuteooria, et Tallinna Vesi mürgitab oma vett Venemaalt toodud elavhõbedaga ja see on selleks, et Reformierakond võidaks hääli.

(Loo absurdsus, ajab mu hetkeks naerma)
“See on Päris lugu,“ kostub selle peale vastus.

Kuidas meie kool sattus võtteplatsiks?
See juhtus sellega seoses, et üks inimene, õpetaja Kukemelk, kes annab teil meediaõpetust, ütles, et teil on siin koolis hästi tore klass ja hästi toredad inimesed ja ma olen kindlasti nõus sellega ja seega tulimegi siia.

Kas te jäite rahule oma tööga või esines ka viperusi?
Mina oma tööga mitte kunagi rahule ei jää vist, seda peavad teised ilmselt otsustama.

Millal ja kus seda klippi näha võib?

Uuest aastast tõenäoliselt võib seda näha koolides. Ma arvan, et ka siin koolis, see on tõenäoliselt osa terviseõpetuse programmist, kus räägitakse nendest asjadest (heliseb taaskordselt mobiiltelefon ja produtsendil on vaja juba mujale rutata).

Viimaste kaadrite filmimine

Edasi sai liigutud peamiselt võtteplatsilt alla, teisele korrusele, kus filmiti viimase stseeni jaoks paar kaadrit.

-„Mis siin toimub? Kas tund ei peaks juba pihta hakkama?“ kostub esmane küsimus Jaak Kilmi poolt.
-„Varsti kohe peaks jah.“
Kaameramees(ülal oleval fotol) ja režissöör Jaak Kilmi ootavad koridori tühjenemist, et tühjast koridorist veel viimane kaader filmida ja seega neil tekib ka vaba hetk, et mõnele mu küsimusele vastata.

Ehk räägikiste mõne sõnaga, mis siin täna toimub?

„Täna filmisime siin ühte klippi, mis räägib narkootikuuumideee.. kuule, Madis, kas sa tead mis selle asja nimi täpselt oli?“

-„Narkoennetuskampaania“

„Täpselt, narkoennetustkampaania filmi tegime, just.. ja tänase võtte teema oli kanep ja kanepi mõjud.

Meile oli antud üsna suur loominguline vabadus. Mõte on see, et need näiliselt süütud narkootikumid nagu kanep või speed või extacy, mida peetakse klubinarkootikumideks, sellisteks pehmeteks ja mõnusateks, tegelikult ei ole nad sugugi nii süütud, kui näivad, vaid tagajärjed võivad olla üsna kohutavad. Hävitavad isiksusele näiteks. Tänase episoodi teema on üks koolitund, mille peategelane, kes on sattunud kanepipsühhoosi, lõplikult ära keerab. „

„Aga kuule, Madis, ütle nüüd, et nad läheksid klassi, et me saaksime lõpuks selle plaani ära teha ka, näitaks klassiukse peale“.

(Õpilased liiguvad klassiruumidesse. Mitmed uudishimulikud näod suruvad oma pea vastu keemia klassi ukseklaasi, et väljas toimuvat näha, mille peale Madis neile käega viipab, et nad sealt ära läheksid.)

Kuidas teil täna läks?

Väga hästi läks, koolis on mõnus teha kuidagi, ma olen ka ju koolis käinud kunagi. Keskkond on nii tuttav, selline äratundmisrõõm ja õudus tuleb.
Tähelepanu koondub taas kaamera taha..

J. Kilmi: „Kas see uks läks kinni nüüd? Võtsid sa selle ukse kinniminekut ka?“

Madis: „Täitsa eesust ei saanud, see läks enne.." „

J. Kilmi: „Davai, okei, kõik korras.. tehtud! Lähme üles nüüd.“

(Intervjuu jätkub kõndides mööda treppe üles.)

Kuidas teie amet on, kas kerge või raske?

See on mõnus, väga mõnus. See ei ole üldse raske amet, see on maailma kergeim amet ausaltöeldes. Selles mõttes, kui sulle meeldib see töö, mis sa teed, siis on see kerge. Mul ei ole vaja kanda füüsilisi raskusi. Selle töö puhul võib seda muidugi kõigile soovitada, aga seal on see asi, et sa pead end kehtestama seal. Nagu igal pool, on ka seal palju konkurentsi ja võitlust. See on selle töö juures võib-olla raske. Töö iseenesest on maailma kõige kergem.

Väga meeldiv ja huvitav oli vestelda uute inimestega, kes suhtusid oma töösse armastuse ja kirega. Suur tänu neile kõigile, et nad olid nõus intervjuu jaoks oma aega pühendama!

Tekst/Intervjuu: Martin Roosna
Fotod: Kristiina Jaama

Jõuluspordikas

Neljapäeval, 16.detsembril toimus Lilleküla Gümnaasiumis jõulustiilis spordiüritus nimega "Jõuluspordikas". Üritusel osales kaheksakümmend õpilast 2.-4. klassidest. Need kaheksakümmend õpilast jagati seitsmesse võistkonda, et alustada teatevõistlustega. Võistluseid oli huvitavaid ja erinevaid - kotijooks, kinnisilmi võrkpalli veeretamine, paarilisega õhupalliga jooksmine ilma, et õhupall maha kukuks ja muid põnevad võistlusi. Lõpuks mängiti ka rahvastepalli.

Peale kahte pikka tundi sportimist ja lõbutsemist koguneti aulasse, et autasustada võitjaid. Rahvastepalli esimese koha pälvis võstkond number 1. Teatevõistluse võitjaks osutus Raiko võistkond. Õhupallitantsu võitsid Mairo ja Mart ning Karita ja Mareleene. Auhinnad olid väga erinevad - šokolaadist helkurini. Kõikide alade esikolmikud said midagi näpu vahele. Erilist tänu avaldati veel Birtele ja Carelinile, kes usinasti aitasid seda üritust korraldada. Kui autasud olid jagatud, koguneti kringlit sööma. Igale lapsele oli veel üks mandariin ja mõned piparkoogid, pakuti ka morssi. Üritus kulges kokkuvõttes väga edukalt ja rõõmu ning lusti oli palju.

Piret Prass

Vestlesime natuke ka ürituse peakorraldaja Piret Prassiga, kellel oli küll väga kiire, aga kes leidis paar minutit meile vastamiseks.

Kas sellist üritust, kuhu on kaasatud palju väikseid lapsi, on raske korraldada?

Eks ta natuke tüütu ole, kuna lapsed on ju nii püsimatud, aga ma ei teeks seda kui see mulle rõõmu ei pakuks. Lastega suhtemine ja tegelemine on vahva. Eelmine aasta tegime samuti sellise ürituse, aga ainult spordiklassidele. Sellel aastal on kõik klassid kaasatud, kellele see vähegi huvi pakub.

Kust teil tuli mõte korraldada selline üritus?

Kuna töötan igapäevaselt väikeste lastega, siis olen tähele pannud, et neile väga meeldivad sellised tegevused. Vahel tuleb küll ette tujutsemisi, aga südames tunnevad nad kõik sellest suurt rõõmu. Võistlused ei ole niivõrd oskuspärased kui lõbusad ja põnevad ning võitmine ei ole üldse nii tähtis.

Kuidas suhtuvad lapsed sellisesse üritusse?

Kuna osalejaid on väga palju, peaaegu kaheksakümmend, siis arvan, et väga hästi. Palju sõltub muidugi klassijuhatajatest, osad on kohe hakkajad ja teistele ei paku selline üritus eriti midagi.

Kas üritus toimub ka järgmine aasta ?

Kindlasti. Ma arvan, et osavõtjaid ja rõõmu jätkub.

Fotod/kokkuvõte: Krete Beljaev ja Andra Tell
Küljendus:Martin Roosna

Kõige punasemad ja kõige valgemad!

Koostajad: Anna Gontsarova ja Kristiina Jaama

Heategevusprojekt "Väike jõuluime"

Koostaja: Laura Lepp

"Lapsesuu ei valeta"

Esmaspäeval, 13. detsembril arutasid Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi 2. klassi õpilased Vikerraadio saates "Lapsesuu ei valeta", kuidas hoida loodust. Lapsi küsitles Kadri Tiisel. Arutati, kuidas ja miks on vaja loodust puhtana hoida. Küsitluses osalesid Kertu-Triin, Tuuli, Laura-Kristel, Jan-Markus ja Mattias. 2 klassi õpilased rääkisid, et kui raiuda puid, siis tuleb seda teha korralikult. Õpilased olid rääkinud, et puid on vaja paberi tegemiseks. Noored olid väitnud, et tänu puudele saame õhku. Samuti räägiti, kui hea on metsas jalutada, kui oled väsinud linnaelust ja mürast. Mets on loomadele heaks koduks. Noored olid maininud ka, et tuleb hoida metsa puhtana. Lilleküla abivalmid õpilased andsid nõu, kuidas tuleb hoolitseda loomade eest ja milleks see on vajalik. Noormehed rääkisid, et autosõit on samuti väga halb meie loodusele ja et kindlasti peab prügi sorteerima.

Kordussaadet võib kuulata allolevast pleierist, või SIIT.

Kokkuvõte: Anna Gontsarova
Küljendus: Martin Roosna

Riistvõimlemise arvestus

Sellel veerandil on aeg jõudnud taas sinnamaani, et peetakse traditsioonilist riistvõimlemise arvestust. Teiste hulgas tegid selle läbi teisipäeval, 14. detsembril ka 11b klassi poisid ning mul õnnestus seda sündmust jäädvustada. Kokku koosneb see neljast erinevast alast: hobune gümnaasiumiõpilastel (noorematel kits), rööbaspuud, kang ja köis. Riistvõimlemisega tegelevad gümnaasium ja põhikooli viimased klassid. Iga aastaga muutuvad sooritatavad kavad veidi keerulisemaks. Näiteks gümnaasiumis toimub köiest ülesronimine vaid käte jõul. Samuti muutuvad ka elemendid rööbastel ja kangil. Lisaks elementide sooritamisele hinnatakse ka korrektsust (alustamine ja lõpetamine, korrektne riietus). Juhul kui mingi elemendi sooritamisega on raskusi, on võimalik ka kasutada abilist. See võtab küll hindest alla, kuid elemendi sooritamise eest saab punktid siiski kirja. Samuti teenib ka aktiivne abistaja endale boonuspunkte.

Seoses riistvõimlemise arvestusega sai vahetatud ka mõni sõna poiste kehalise kasvatuse õpetaja Meelis Rumiga.

õpetaja Meelis Rum

Kuidas võib olla rahul selle aasta tulemustega?

Võib täitsa rahule jääda, sest aastad on suhteliselt sarnased riistvõimlemises. Kuigi paljudel aladel lähevad normatiivid nõrgemaks ja õpilaste võimed samuti nõrgemaks, aga praegu ei saa kurta riistvõimlemise tulemuste üle.

Mis sellise languse põhjuseks võiks olla?

Üleüldises kehalise kasvatuse mõistes on kindlasti selle põhjuseks arvuti ja vähene liikumine. Vanasti olid nii-öelda looduslapsed, kes liikusid ikka looduses ja vabal ajal rohkem ringi. Nüüd on

liikumiseks peamiselt ühistransport või ollakse kodus arvuti taga.

Miks on riistvõimlemisega üldse vaja tegeleda?

Pidasin pika loengu iga aasta poistele, et miks seda vaja on. Kes on selle läbi teinud ja natukene sellesse süveneb, siis alati rõhutan seda, et 10-minutiline riistvõimlemise treening võrdub 30-minutilise jõusaali treeninguga ja annab hoopis teistsuguse lihasjõu ja eluks vajaliku ettevalmistuse.

Mis spordialade esindajad peaksid eelkõige riistvõimlemisega tegelema?

Kõik, sest see arendab niivõrd mitmekülgselt. Tippsportlase üks aluseid ongi ujumine, mis annab hea südame ja riistvõimlemine, mis annab hea kordinatsiooni ja tugeva lihase.

Suur tänu õpetaja Rumile intervjuu eest!

Tekst/fotod: Martin Roosna

Kõige kollasemad!

Koostajad: Kristiina Jaama ja Anna Gontsarova

Kõige rohelisemad!

Koostajad: Kristiina Jaama ja Anna Gontsarova

Aliase turniir

Täna, 14. detsembril toimus ÕES-si ruumis Aliase turniir. Osavõtjaid oli erinevatest klassidest, alates 2. klassist. Mäng on iseenesest väga huvitav ja seltskondlik. Mängijad said omavahel suhelda ning üksteise üle kõvasti naerda. Väga mõnus oli seda kõike jälgida ning pilte teha.

Tulemused :

Suurte võitjad:

Arvamine:

1. koht Robi Pütsepp

2. ja 3. kohta jagasid Aire-Mai Gratškov ja Kristo Ühtid

Seletamine:

1.koht Robi Pütsepp

2. ja 3. kohta jagasid Liis Rannamäe ja Aire-Mai Gratškov

Väikestest võitis Oskar Zahharov

Kokkuvõte/pildid: Anna Gontsarova Küljendus:Martin Roosna

Jõululaat

Teisipäeval, 14.detsembril toimus meie koolis Jõululaat, kus müüjateks olid algklasside õpilased. Laudadel oli näha kooke, muffineid ning muid magusaid suupisteid. Samuti müüdi ka ehteid. Ostjaid oli palju ning huvi ürituse vastu oli nii suur, et see muutis esimesel korrusel liikumise peaaegu et võimatuks. Loodame, et taolisi laatasid toimub meie koolis veelgi. Hea vaheldus on osta laadalt õpilaste enda tehtud maiustusi, eelistades neid puhveti saiadele.

Tegusal Jõululaadal saime hetke vestelda Helena Sarapuuga 4B klassist. Huvi pakkus meile just tema müügilaud. Tahtsime rohkem teada müüdavate ehete kohta ja emotsioonidest seoses Jõululaadaga.

Helena Sarapuu

Kuidas teile meeldib selline üritus meie koolis?

Väga tore üritus. Mulle meeldib, et saan siin inimestega suhelda ja oma ehteid müüa. Hea, kui pikad vahetunnid on sisustaud millegi põnevaga.

Kas osaleksite ka järgmistel laatadel meie koolis?

Muidugi! Üldse, mulle meeldivad sellised üritused. Olen osalenud ka Kristiines paljudel teistel laatadel. Selliseid üritusi võiks tihemini toimuda.

Kas ehted on teie enda kätetöö?

Värvilisest savist kõrvarõngas on peamine kaup. Meisterdan need kõik ise. See on minu hobi, kõrvarõngad valmivad kiiresti ja lihtsalt ning nende tegemine on väga huvitav. Disain on samuti minu poolt. Teen veel igasuguseid ripatseid ja käevõrusid ja ka muid ehteid. Kannan ka ise oma ehteid.

Helena Sarapuu kätetöö

Millele kulub teenitud raha?

Peamiselt uutele materjalidele. Peamine põhjus ei ole aga ikkagi raha. Teen seda, sest see meelib mulle väga. Tegelen ka õpilasfirma asutamisega, et saaksin tulevikus tutvustada ja müüa oma ehteid ka internetis.

Kas hobi ja muud tegemised, mis kaasnevad sellega, ei hakka segama teie õppimist?

Kindlasti mitte. Õppimine on alati esimesel kohal. Hobiga sisustan ma oma vaba aega.

Kokkuvõte: Andra Tell
Intervjuu: Krete Beljaev
Fotod: Laura Lepp
Küljendus: Martin Roosna

Jõulukaunistuste meisterdamine

Esmaspäeval, 13. detsembril toimus meie koolis jõulukaunistuste valmistamine, mida sai meisterdada kolmandal ja neljandal vahetunnil. Kasutati põhiliselt jõulutoone - punast, valget ja rohelist. Lisaks kasutati ka kellukesi ning palju säravat. Üheskoos meisterdamine oli vahva ning kindlasti muutis igava vahetunni palju lõbusamaks.

Fotod/tekst: Laura Lepp
Küljendus: Martin Roosna

Jõuluvärvide nädal

Koostajad/korraldajad: Kristiina Jaama ja Anna Gontsarova

Kristiine Noor Talent

8.detsembril toimus Tallinna Tööstushariduskeskuses noorte andekate inimeste võistlus "Kristiine Noor Talent". Üritus algas kell 16.00 Tallinna Tööstushariduskeskuse aulas. Üritusel osalesid noored Kristiine linnaosa koolidest, vanuses 7-19 aastat. Sissepääs üritusele oli tasuta.

Ürituse alguses tutvustas üks õhtujuhtidest, Birgit Viilukas, publikule žüriid, mis oli väga mitmekesine. Žüriiliikmete seas oli nii baleriine kui ka korvpallureid, kes on kõik oma ala asjatundjad. Hinnati mitte ainult tantsu- ja lauluannet vaid ka esinejate loomingulisust ja x-faktorit. Kristiine Noor Talent oli jagatud nooremaks ja vanemaks vanusegrupiks.

Nooremast vanusegrupist oli esimene esineja Lilleküla Gümnaasiumi 5.klassi õpilane Marita, kes esitas oma hip-hop stiilis soolotantsu. Marita on tegelenud hip-hop tantsuga juba mitu aastat. Nooremas vanusegrupis oli palju andekaid Audentese õpilasi. Pranglimine, iluvõimlemine, iluuisutamine, laulmine ja tantsimine - kõik need alad olid esindatud. Tantsukavaga olid laval ka Kristiine Gümnaasiumi õpilased. Kokku oli nooremas vanusegrupis 7 esinemiskava. Peale seda toimus väike paus, mille ajal oli aega žüriil otsustada, kes on võidu vääriline.

Peatselt teatati esikolmik. Kolmandale kohale jäid Kristiine Gümnaasiumi 6A klassi õpilased oma hoogsa tantsukavaga. Auhinnaks said nad Kristiine Keskuse kinkekaardi. Teise koha pälvis Audentese 4B klassi õpilane oma suurepäraste matemaatilite oskustega pranglimises. Auhind oli samuti kinkekaart. Esimese koha võitis Audentese 4A klassi õpilane, kes on tegelenud juba 7 aastat iluvõimlemisega.

Vanem vanusegrupp algas samuti hip-hop tantsuga Kristiine Noortekeskuse tüdrukute poolt. Teisena vallutasid lava Lilleküla Gümnaasiumi õpilased Mirell ja Karola oma ilusa duetiga. Jällegi oli esindatud Audentes iluvõimlemiskavaga. Väga eriline etteaste oli Tööstushariduskeskuse õpilase Karolina poolt, kes laulis jaapani keeles. Lilleküla Tantsustuudio etteaste oli täis teatraalsust ja põnevust. Kõige emotsionaalsem ja ettearvamatum oli aga Siim Koppel, kes esitas meeldejääva trummisoolo. Noor disainer Kristiina Toome avaldas oma uue kollektsiooni „Eesti naine“ ja lisas juurde, et Eesti naised on kõige kaunimad maailmas.

Jällegi oli aeg žüriil otsus langetada. Kolmandale kohale tuli Karolina oma ilusa jaapanikeelse lauluga. Teiseks jäi Siim Koppel oma üllatava trummisoologa. "Kritsiine Noor Talent" võitjaks kuulutati Kristiina Toome moekollektsiooniga „Eesti naine“.

Tekst: Krete Beljaev
Fotod: Laura Lepp
Küljendus: Martin Roosna

Teatripäev

Laupäeval, 11. detsembril käisid meie kooli 8-9 klass Vene Teatris koos õpetaja Svetlana Vlassovaga. Etenduseks oli „Jõuluvaim“, mis koosnes kahest vaatusest ja oli ligi kaks tundi pikk. Etendus toimus vene keeles, kuid soovijatel oli võimalus ka laenutada kõrvaklappe, kust võis kuulda eestikeelset tõlget.

Etendus räägib mehest nimega Scrooge, kes ei salli jõulusid karvavõrdki. Jõuluööl hakkavad temaga juhtuma kõikvõimalikud seiklused. Scrooge'i külastab tema kunagise sõbra Marley vaim, kes toob talle ettekuulutuse saabuvatest jõuluvaimudest. Jõuluvaimud saabuvadki, näidates Scrooge’ile pilte tema enda minevikust, lapsepõlvest, kui ka tema lähedaste praegusest elust. Läbielatu mõjutab Scrooge’i sügavalt ning muudab ka tema suhtumist jõulude ja inimeste suhtes.

Garderoobis sai kinni püütud ka õpetaja Vlassova(pildil), et esitada temalt mõned küsimused seoses etendusega.

Kuidas etendus meeldis?
Etendus meeldis väga. Ma ise ei ole seda varem näinud. See oli väga filosoofiline ja mõtlemapanev.

Kuidas õpilased suhtusid teatriskäiku? Kas mindi vabatahlikult või tuli ka natukene tagant sundida?
Ma ei ütleks, et takka oleks pidanud sundima. Me rääkisime enne sellest, et oleks hea teatris ära käia. Nad ise pakkusid välja, et võiks Vene teatrisse minna. Siis ma muretsesin kõrvaklapid, kuna neid on teatris tavaliselt väga vähe. Küsisin, et kas meil oleks võimalik saada nii palju kõrvaklappe, et 35 õpilast neid kasutada saab. Öeldi, et saab küll ja siis korraldasimegi selle asja ära.

Kui tihti selliseid teatripäevi tehakse klassidega?
Vene keele päevaks korraldasime esimest korda. Aga muidu oleme Eesti teatris käinud õpilastega päris tihti.

Kui tihti te ise teatris käite?
No kord kuus kindlasti. Päris kena traditsioon on kujunenud käia Estonias või Eesti Draamateatris või kusagil mujal. Mulle endale meeldib väga teatris käia.

Kas teil on ka mingi lemmik teatritükk?
Jah, siin Vene teatris on “Naljakas raha”. Väga huvitav ja hea etendus.

Kas järgmisel aastal lähete klassiga uuesti?
Jah, järgmisel aastal uuesti.

Suured tänud õpetaja Vlassovale intervjuu eest!

Vasakult: Kristjan,Oliver,Tanel,Raido,Siim (9b),Martin (9a)

Samuti sai ka Vabaduse väljaku bussipeatuses kinni püütud kamp välejalgseid Lilleküla teatrihuvilisi, et küsida neilt, mida nad asjast arvavad. Intervjuud oli nõus kokku andma 5 õpilast: Siim, Raido, Oliver, Tanel ja Kristjan. (pildistamise ajaks saabus kaadrisse ka Martin, kes ise intervjuus ei osalenud)

Kuidas etendus meeldis?
S: Täitsa meeldiv.
R: Saal meeldis kõige rohkem
O:Vaadatav.
T: Lahe, saal oli lahe.
K: Normaalne.

Kas läksite vabatahtlikult, või õpetaja sundis natuke ka?
S:Ma arvan, et ikka, kui viite poleks saanud, siis poleks tulnud.(naerab)
(taustas kostub samuti kergelt naeru)
R:Sama.
O:Ma nõustun ka.
T:Mina ka.
K:Sama.

Aga läheksite uuesti?
S: Sinna samma vaevalt (kostub taas kerget naeru), pole väga teatri inimene. Kui minna, siis ainult eestikeelsele.
T: Sinna teatrisse küll enam mitte jah.
K: Kui viie saaks siis läheks jah.

Sai tehtud ka kiirelt pilt ja edasi ruttasid õpilased juba trolli peale. Suur aitäh neile intervjuu eest!

Tekst/Fotod: Martin Roosna

Gümnaasiumi lauluvõistlus »Споёмте,друзья!»

Neljapäeval, 9. detsembril kuuenda tunni ajal toimus meie koolis vene keele nädala raames gümnaasiumi lauluvõistlus »Споёмте,друзья!» Osalejaid oli kokku 8. Esineti nii kogu klassiga, mõnest inimesest koosneva grupiga kui ka individuaalselt. Laval võis lisaks laulmisele näha ka erinevaid tantsukavasid ja kostüüme. Ürituse lõpuks tegi žürii võitjate osas oma otsuse ja samuti sai ka publik valida oma lemmiku.

Tulemused on järgmised:

1. koht - 10B "Синий иней"

2. koht - 12B "На моря"

3. Koht ja publiku lemmik - Rain, Mihkel, Lauri, Raimond 11A "Отец и сын"

Ülejäänud videoid saab näha SIIT

Videod/monteerimine: Tuljo Ööbik
Fotod: Kristiina Jaama
Kokkuvõte: Laura Lepp
Küljendus: Martin Roosna