Narkoennetus filmivõtted meie koolis

Eile, 15. detsembril käis meie koolis kümmekond töötajat firmast Kuukulgur, kes filmisid Tervisearengu Instituudi poolt tellitud klippi narkoennetusfilmi jaoks. Võtted kestsid ligi kaks tundi ja toimusid peamiselt ruumis 407, kuid filmiti ka kooli koridoris. Klippi on võimalik näha tõenäoliselt uue aasta algusest ning seda hakatakse näitama erinevates koolides üle Eesti. Meie koolis filmitud klipp räägib loo poisist, kes on sattunud kanepipsühhoosi ning on kaotanud selge meelemõistuse. Ta mõtleb välja vandenõuteooria, mille kohaselt Tallinna Vesi mürgitab joogivett Venemaalt imporditud elavhõbedaga ning kogu tegevus toimub selleks, et Reformierakond hääli juurde võidaks.

Kas teie suudate vandenõuskeemi lahti mõtestada?
(suurendamiseks kliki pildile)

Õnnestus ka kätte saada päris mitu asjaosalist, kellelt sai küsitud mõned küsimused. Esimeseks neist osutus Hendrik Saks(pildil vasakul), kes töötas võtteplatsil valgustajana.

Hendrik Saks ja Madis Ligema

Milles seisneb valgustaja töö võtteplatsil?
Valgustaja peab vaatama, et pilt tuleks korrektne ja kui vaja, siis valgust juurde panema. Aga iga kord ei tule valgust juurde panna, vaid peab hoopiski varjama. Vaatama, et varju ja valguse tasakaal oleks normaalne. Videokaamera ise ei kannata väga tugevat valgust, aga päris must ka ei saa olla. Videokaamerale on kõige parem keskmine valgus.

Kas valgustaja amet on kerge amet?
Üldiselt ega see väga kerge amet ei ole, ühest kohast teise peab muudkui sõitma. Kuid samas on see ka väga huvitav amet, mitte kunagi ei pea sa ühte ja sama tööd tegema kaks korda. Sõida ringi ja tee erinevaid asju. Põhiliselt teen ma reklaame, filme ma eriti palju ei tee.

Kui kaua te selle ameti peal juba olete olnud?
10 aastat tuleb ära, või isegi rohkem.

Kuidas läks teil tänane päev?
Tänane päev oli hirmus lihtne, kuna siin oli ühtlane valgus juba olemas ja midagi juurde väga ei olnud vaja panna.

(intervjueerija mõtted said otsa, kuid kõrvalt tõttas appi meedia õpetaja Kukemelk, kes pakkus välja ka omapoolse küsimuse)

Milline on üldse hea valgus? Kas päevavalgus või lambivalgus või hoopiski mõni muu valgus?
Üldiselt ei kasuta me kunagi neid lampe, mis on päevavalguslambid, nendel on hästi palju rohelist tooni sees ja seda rohelist tooni pärast arvutis eemaldada on päris raske. Tavaliselt filmime seetõttu ikka oma valgusega, aga kuna siin on eelarve väiksevõitu, siis kasutan ikka kohalikku valgust.

(heliseb mobiiltelefon, intervjuu lõppeb ja valgustaja peab tagasi tööpostile naasma)

Kõrvalt ilmub aga lagedale produtsent Madis Ligema (üleval pildil paremal), õigemini, ta pole vist isegi täiesti kindel oma tänastes tööülesannetes, kuna tema suust kostub lause „..olen vist täna produtsent või midagi sellist“

Ehk räägiksite, mis siin toimub?
Täna on üks võttepäev Tervisearengu Instituudi poolt tellitud õppevideole, mis räägib narkoennetusest. Täna filmisime ühte ststeeni ühe poisi elust, kes on hakanud noorelt kanepit tarvitama ja tal on tekkinud kanepipsühhos ja ta keerab täiesti ära ning joonistab siia tahvli peale skeemi (intervjueeritav liigub klassiruumi ukseni, et eelpool mainitud skeemi näidata).

Ta on ise välja mõelnud välja vandenõuteooria, et Tallinna Vesi mürgitab oma vett Venemaalt toodud elavhõbedaga ja see on selleks, et Reformierakond võidaks hääli.

(Loo absurdsus, ajab mu hetkeks naerma)
“See on Päris lugu,“ kostub selle peale vastus.

Kuidas meie kool sattus võtteplatsiks?
See juhtus sellega seoses, et üks inimene, õpetaja Kukemelk, kes annab teil meediaõpetust, ütles, et teil on siin koolis hästi tore klass ja hästi toredad inimesed ja ma olen kindlasti nõus sellega ja seega tulimegi siia.

Kas te jäite rahule oma tööga või esines ka viperusi?
Mina oma tööga mitte kunagi rahule ei jää vist, seda peavad teised ilmselt otsustama.

Millal ja kus seda klippi näha võib?

Uuest aastast tõenäoliselt võib seda näha koolides. Ma arvan, et ka siin koolis, see on tõenäoliselt osa terviseõpetuse programmist, kus räägitakse nendest asjadest (heliseb taaskordselt mobiiltelefon ja produtsendil on vaja juba mujale rutata).

Viimaste kaadrite filmimine

Edasi sai liigutud peamiselt võtteplatsilt alla, teisele korrusele, kus filmiti viimase stseeni jaoks paar kaadrit.

-„Mis siin toimub? Kas tund ei peaks juba pihta hakkama?“ kostub esmane küsimus Jaak Kilmi poolt.
-„Varsti kohe peaks jah.“
Kaameramees(ülal oleval fotol) ja režissöör Jaak Kilmi ootavad koridori tühjenemist, et tühjast koridorist veel viimane kaader filmida ja seega neil tekib ka vaba hetk, et mõnele mu küsimusele vastata.

Ehk räägikiste mõne sõnaga, mis siin täna toimub?

„Täna filmisime siin ühte klippi, mis räägib narkootikuuumideee.. kuule, Madis, kas sa tead mis selle asja nimi täpselt oli?“

-„Narkoennetuskampaania“

„Täpselt, narkoennetustkampaania filmi tegime, just.. ja tänase võtte teema oli kanep ja kanepi mõjud.

Meile oli antud üsna suur loominguline vabadus. Mõte on see, et need näiliselt süütud narkootikumid nagu kanep või speed või extacy, mida peetakse klubinarkootikumideks, sellisteks pehmeteks ja mõnusateks, tegelikult ei ole nad sugugi nii süütud, kui näivad, vaid tagajärjed võivad olla üsna kohutavad. Hävitavad isiksusele näiteks. Tänase episoodi teema on üks koolitund, mille peategelane, kes on sattunud kanepipsühhoosi, lõplikult ära keerab. „

„Aga kuule, Madis, ütle nüüd, et nad läheksid klassi, et me saaksime lõpuks selle plaani ära teha ka, näitaks klassiukse peale“.

(Õpilased liiguvad klassiruumidesse. Mitmed uudishimulikud näod suruvad oma pea vastu keemia klassi ukseklaasi, et väljas toimuvat näha, mille peale Madis neile käega viipab, et nad sealt ära läheksid.)

Kuidas teil täna läks?

Väga hästi läks, koolis on mõnus teha kuidagi, ma olen ka ju koolis käinud kunagi. Keskkond on nii tuttav, selline äratundmisrõõm ja õudus tuleb.
Tähelepanu koondub taas kaamera taha..

J. Kilmi: „Kas see uks läks kinni nüüd? Võtsid sa selle ukse kinniminekut ka?“

Madis: „Täitsa eesust ei saanud, see läks enne.." „

J. Kilmi: „Davai, okei, kõik korras.. tehtud! Lähme üles nüüd.“

(Intervjuu jätkub kõndides mööda treppe üles.)

Kuidas teie amet on, kas kerge või raske?

See on mõnus, väga mõnus. See ei ole üldse raske amet, see on maailma kergeim amet ausaltöeldes. Selles mõttes, kui sulle meeldib see töö, mis sa teed, siis on see kerge. Mul ei ole vaja kanda füüsilisi raskusi. Selle töö puhul võib seda muidugi kõigile soovitada, aga seal on see asi, et sa pead end kehtestama seal. Nagu igal pool, on ka seal palju konkurentsi ja võitlust. See on selle töö juures võib-olla raske. Töö iseenesest on maailma kõige kergem.

Väga meeldiv ja huvitav oli vestelda uute inimestega, kes suhtusid oma töösse armastuse ja kirega. Suur tänu neile kõigile, et nad olid nõus intervjuu jaoks oma aega pühendama!

Tekst/Intervjuu: Martin Roosna
Fotod: Kristiina Jaama